[text]
Täna on

t_Torupillide_torud_2013.gifKolmapäeval, 25. sygiskuud kell 20.00–24.00 toimub Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) Tantsuklubi õhtu ehk maakeeli kargus, kus astuvad yles Maatasa ja torupillid
 
Pärimusryhma Maatasa noored õpetavad Lõuna-Eesti kontratanse. Pärimusryhmas Maatasa on Eesti Rahvamuusikakooli praegusi ja endisi õpilasi, kuid uksed on lahti igas vanuses huvilistele ka väljastpoolt. Maatasa kavas on Lõuna-Eesti 19.–20. sajandivahetuse pillilood, mängud ja tantsud.

Põhiosa Tartu kargusõhtust on taaskord torupillimängijate päralt.  Torupillidel mängivad Helen Kõmmus, Kadi Ingrid Lilles, Kaie Mikheim, Kaisa Kuslapuu, Kaisa Nõges, Kalle Sõber ja Karolin Übner. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kylapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud. Korraldajad soovitavad mõnusa õhkkonna loomiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.

Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes kylastajatele. Teised maksavad sissepääsu eest 2 eurot.


Kuva: torupillimängijad 13.03. toimunud tantsuklubis. Yles võttis Ruti Kirikmäe

PS Kirja manuses olev foto on tehtud  poolt eelmises menukas torupillimängijate Tartu tantsuklubis, mis toimus 13. märtsil 2013. aastal.


Kontratantsud

Kontratantsud on olnud yks osa kõrgema seltskonna tantsudest ja yhtlasi ka rahvatantsudest. Kontratantsud kujunesid Inglismaa rahvatantsude põhjal (ingl k country dance) ning said 17.–18. sajandil Euroopa kõrgema seltskonna seas väga armastatuks.

Kontratantsudele on iseloomulik tantsijate või paaride vastamisi asetus ning ryhmas omavahel kooskõlastatud tantsuline tegevus. Tants kombineeritakse teatud pysivaist motiividest, mis ei oma enam algset sisutähendust ja moodustavad uuema tantsurepertuaari elementide raudvara. Aja möödudes hakati kontratantse tantsima hilisemate moetantsude reinlenderi, polka ja valsi sammudega, teise võimalusena lisati hilisem moetants yhe tuurina kontratantsule juurde.

Kontratantsu alaliiki kadrilli iseloomustab nelinurkne tantsuasend. Hiljem hakati kadrille tantsima rinnati viirgudes ja on ka selliseid rahvatantsulisi kadrille, mida võib tantsida nii viirgudes kui ka nelinurgas (nt. eesti rahvatants Siisik).

Eesti rahvatraditsioonist teada olevate kontratantsude valik on ysna kesine ja enamasti tunduvad needki olevat laiemalt levinud kontratantsude lyhivormid või iseseisvunud osad. Eesti rahvatantsu kesksest arenguliinist jäid kontratantsud veidi kõrvale, kujutades endast rohkem lokaalseid, rannikualadele ja Kagu-Eestile omaseid nähtusi.

Allikas: Kultuurilaegas