Juri Vella viimane usutlus 10.03.10226 (2013).
Jaak Prozes: Milline on metsaneenetsite kõige teravam mure?
Juri Vella: Kõige suurem mure on see, et metsaneenetsid ei ela kuskil tihedalt koos. Pea kõik elavad segaperedes ja neis peredes metsaneenetsi keelt peaaegu ei räägita. Sellepärast on metsaneenetsi keel – mina pean seda eraldi keeleks, mitte murdeks – väga tugevalt teiste keelte mõju all, Jamali-Neenetsi ja Handi-Mansi autonoomses ringkonnas näiteks mõjutatud sölkupi ja handi keelest. Igapäevases elus aga, kuhu ka lähed, on vastas vene keel. Seega pole enam võimalik luua tingimusi, kus metsaneenetsi keel elaks. Praegu on vene keele mõju kõige suurem ja arenev naftatööstus metsaneenetsi keele suurim vaenlane.
Jaak Prozes: Kuidas on teil lood emakeelse haridusega?
Kuigi vene keel on kõige tähtsam ja tugevam, tuleb välja, et vene keelt õpetavad siin baškiirid, armeenlased, ukrainlased. Mis sellisest õpetamisest tuleb? Meie laagripaigas on vene keelt õpetanud armeenlane, baškiir, tatarlane ja isegi eestlane. Seega, kas meie või isegi siinsete venelaste vene keel on ikka vene keel? Minagi pean tihtipeale näiteks vene kirjanikelt kysima, kuidas vene keeles õigesti kirjutada ja väljendada. Neenetsi keelt aga õpetatakse primitiivsel tasemel, põhiliselt vihikutest. Nyyd on ilmunud juba ka piltidega raamat. On ilmunud ka sõnaraamat, aga see on vigane. Seletatakse pikalt nööri, lingu ja rihma vahet, mille asjatundmatu filoloog on valesti kirja pannud. Keelt õpitakse vähe, veel suurem mure on, et pole ka õpetajaid. Jugra ylikoolis neenetsi keelt ei ole võimalik õppida. Olen kyll kirjutanud ses asjas kubernerile, aga tulutult. Meie Handi-Mansi autonoomse ringkonna metsaneenetsi keel ka ei ole nii hea, oleme soovinud, et tuleks õpetajaid Jamalist. Paraku on jäänud kõik raha taha.
Pikemalt ajalehes Sirp