Usutlus meäkeelse rahva vaimse juhi Bengt Pohjaneniga.

Tänavu suvel käis Tornio jõe orus yks Eesti reisiseltskond, Fenno-Ugria ja Looduse Omnibussi huvilised …

Bengt Pohjanen: Jaa-jaa, minagi kohtusin nendega!

Nyyd tahetakse Eestis veelgi rohkem meälaste ja kveenide maast teada. Bengt Pohjanen, sina oled meäkeelsete vaimne liider, kirjanik ning luuletaja, lyhidalt – meälaste käilakuju. Sul on suureks eeskujuks olnud Lennart Mere ajaloolised romaanid ning oled just sel suvel avaldanud ajaloolise romaani „Faravidi maa”. See ongi ju muistse Kveenimaa ajalugu! Mis see Kveenimaa siis on?

Kveenimaa oli algset päratult suur maa-ala. Ma arvan, et isegi praegune Lõuna-Helsingland ehk Kesk-Rootsi Norrlandi piirkonna yks maakondadest oli osa Kveenimaast. Niisiis kattis see pool praegusest Rootsi riigist ja ulatus nn Sabme, s.o saamide asualani Põhjalas. Soome pool Põhjalahte ehk Botnia lahte ulatus see ala aga peaaegu Turu linna haldusaladeni välja. Riiklusest ei saa muidugi tolle aja kontekstis kõnelda, aga kaubavõrgustikust kyll! Selle piires kehtis ajalooallikatest tuntud Helsinglandi seadus, mida mina tõlgendaksin Kveenimaa õigusena. Sel maal liikus mitmeid rahvaryhmi, aga seadus oli kõigile sama. Ka Lennart Meri on öelnud, et me saime keele idast, aga oma näo saime me läänest …

Pikemalt ajalehes Sirp