Hoolimata sellest, et Riigikogus tegutseb looduslike pyhapaikade toetusryhm ning tänavune aasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, jäeti põlisrahva pyhapaigad sellegi riigieelarve koostamisel ukse taha. Täna avaldatud Riigikogu järgmise aasta "katuserahade" loetelust selgub, et kirikuhoonetele ja EELK kogudustele on seal ette nähtud 293 000 eurot. Lisaks on kultuuriministeerium näinud järgmiseks aastaks kristlike pühakodade programmile ette 723 000 eurot. Siseministeeriumi usuyhenduste iga-aastane toetus kristlikele yhendustele on olnud samuti vähemalt 600 000 eurot. Seega maksab meie riik järgmisel aastal kristlikele kogudustele ja kristlaste pyhakodadele otsetoetusi 1 616 000 eurot.
Väga tore, et kristlastel ja nende kirikutel läheb nii hästi. Aga miks nuhtleb valitsus põlisrahva pyhapaiku, kellele on lubatud yksnes võibolla 3000 eurot? Vahe on 538 kordne hiite ja maausuliste kahjuks. Seda ajal, kui mitmed riiklikud arengukvad nendivad pyhapaikade suurt tähtsust ja ohustatust. Kuidas taluda sellist ebavõrdust ja kultuurivaenulikku poliitikat. Head inimesed, andke nõu, mida teha?
Maavalla koja vanem Ahto Kaasik kirjutab oma näoraamatu lehel: "Järgmise aasta riigieelarvet silmitsedes pean kahetsema, et mina ei tahtnud sellist Eestit. Vägisi kipub tekkima ka tunne, et mina ei suuda seda Eestit paremaks muuta. Olen pikki aastaid koos mõttekaaslastega - hiitest hoolivate teadlaste, ametnike, ajakirjanike jpt pyydnud riigijuhtidele selgitada, et pyhapaikade päästmiseks on vaja nende tähelepanu ja tuge. Yksikud neist on kuulanud ja aidanud.
Täna tundub, et me oleme oma pyydlustes läbi kukkunud. Lyhike viiv, mil kohalike vanainimeste abil on võimalik pyhapaiku kaardistada - kaob halastamatult käest.
Kas peame ytlema tulevastele põlvedele, et meie lasime XXI sajandi alguses hiitel hävida, sest ei suutnud nende tähtsust poliitikutele selgitada? Või peaksime tõesti paluma Eesti hiite päästmiseks abi välisriikidelt, nagu yks kõrgem riigiametnik soovitas? Kes teab?"
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuses valmis tänavu looduslike pühapaikade arengukava juhtnõukogu tellimusel arengukava järgmise seitsme aasta eelnõu. Eelnõu seab peamiseks eesmärgiks kaardistada aastaks 2020 looduslikud pyhapaigad 70 kihelkonnas. Arengukava maksumuseks on ligikaudu 6 miljonit eurot – sama palju kui kulub Tartu Pauluse kiriku remontimiseks. Paraku ei nõustunud Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu ja äsja vabastatud kultuuriminister Rein Lang arengukava jätkama.
Käesoleval suvel taotles Maavalla koda esmakordselt regionaalministrilt toetust. Uuringuteks, andmekogu loomiseks jm looduslike pyhapaikadega seotud ning avalikes huvides olevateks tegevusteks taotleti 172 000 eurot. Kirjalikult korduvalt saadetud taotlusele vastust ei saadud. Hiljem pakkus regionaalministri halduses töötav usuasjade osakond kojale siiski 3000 eurot. Võrdluseks - pakutud toetus on 200 korda vähem, kui siseministeeriumi iga-aastane toetus kristlikele yhendustele ja pyhakodadele.
Allpool on lisatud Maavalla koja taotlus regionaalministrile.
Austatud minister Siim Valmar Kiisler!
Pöördume Teie poole taotlusega Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja tegevuse toetamiseks ning riigipoolse ebavõrdse kohtlemise lõpetamiseks maausuliste suhtes.
Toetuse vahetu eesmärk on rahastada kogu ühiskonnale suunatud tegevusi (looduslike pühapaikade uurimine, kaitsmine ja väärtustamine; põlisrahvaste usundi ja kultuuriga seotud teabe kättesaadavaks muutmine; põlisrahvaste rahvusvahelise koostöö edendamine) ning toetusprojekti asutust.
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda (edaspidi Maavalla koda) on vabatahtlikult liitunud kodade ühendus, mille üheks peaeesmärgiks on põlisrahva loodususu avaldumiseks vajaliku vaimse ja materiaalse kultuuri ja looduskeskkonna hoidmine, uurimine ja tutvustamine avalikes huvides.
Suurem osa koja tegevusest on suunatud Eesti ühiskonna, rahvuskultuuri ja keskkonna tugevdamisele ning põhiseaduslike väärtuste kaitsele. Ajalooliste looduslike pühapaikade uurimine ja hoidmine ning ühiskonna teadlikkuse tõstmine hiite, põlisrahva kultuuri ja usundi ning põhiseadusliku usuvabadusega seotud asjus on alates 1995. aastast olnud Maavalla koja peamisteks tegevusteks.
Maavalla koda on olnud seni seisukohal, et riik ei peaks toetama kirikute ega teiste usuliste ühenduste tegevust. Maavalla koda pooldab riigi ja usu lahususe ning ilmaliku riigi põhimõtet edaspidigi. Samas leiame, et seni kui riik toetab teatud usulisi ühendusi, ei tohiks jääda toetuseta ka põlisrahva maausuliste kodade tegevus.
Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et senine usuliste ühenduste riigieelarvest toetamise praktika on usundite ja usuühenduste lõikes selgelt ebavõrdne ning on seadnud maausulised ühendused võrreldes kristlike ühendustega oluliselt halvemasse olukorda.
Alates taasiseseisvumisest on Eesti Vabariik eraldanud kristlike ühenduste tegevuseks toetust kümnete miljonite eurode väärtuses. Maavalla koda ja selle kohalikke kodasid ei ole aga riigieelarvest kordagi toetatud.
Ebaõiglane kohtlemine esineb ka usulise kultuuripärandi vallas. Tänavu toetati kristlike pühakodade programmi 660 486 euroga. Lisaks määrati viiele kirikule otsetoetuseks 688 240 eurot. Kokku toetatakse 2013. aastal kristlike pühakodadega seotud tegevusi 1 348 726 euroga. Looduslike pühapaikade arengukava toetuseks määrati riigieelarvest aga üksnes 14 000 eurot ning sellegi kasutas Muinsuskaitseamet oma vajadusteks. Aastatel 2008-2012 toiminud looduslike pühapaikade arengukava vajadustest suudeti rahastada 19,37% (riigieelarvest 15,86%) ning kaardistada jõuti vaid viis kihelkonda.
Kultuuriministeerium ei ole seni looduslike pühapaikade arengukava jätkamiseks vajalikke samme astunud. Et hoida ära pühapaikade hävimist ning vähendada nendega seotud usuvabaduse rikkumisi, peame vajalikuks panustada senisest enam pühapaikade kaardistamisse ja väärtustamisesse.
Keskkonnaõiguse Keskuse SA koostatud analüüsis leitakse, et pühakodade programmi ja looduslike pühapaikade arengukava ebavõrdne rahastamine on selgelt ebavõrdne kohtlemine ning riik peaks oma praktikat muutma (Ajaloolised looduslikud pühapaigad. Õiguslik kaitstus ja selle edasised võimalused. Vaarmari, Saunanen, Vahtrus, 2011 lk 51. Võrgus: http://hiis.ee/files/Pyhapaigad_Oigusanalyys.pdf).
Riigipoolset ebavõrdset kohtlemist võimendab ajalooline taust. Kui võõrsilt lähtunud religioonide ühendused on eelnevate sajandite jooksul arendanud Eestis võimude toel oma organisatsioone, teoloogiat, kuulutustööd ja kinnisvara, siis maausulisi on järjepidevalt nii vaimses, organisatsioonilises kui ka ainelises mõttes represseeritud. Põlisrahva maausk on olnud võimude mõistes illegaalne, maausu tavade järgimist on jälitatud ja karistatud ning looduslikke pühapaiku hävitatud või kahjustatud. See tingis, et Eesti taasiseseisvumisel olid maausulised võrreldes võõrsilt tulnud religioonidega oluliselt halvemas olukorras. Paraku on ebavõrdne olukord taasiseseisvumisest möödunud 23 aasta jooksul süvenenud.
Lõpetamaks Eesti Vabariigi poolset ebavõrdset kohtlemist maausuliste suhtes, tagamaks põlisrahvale esivanemate loodususu ja kultuuri kandmisel hädavajalikke ainelisi tingimusi ning edendamaks maausuliste ja ühiskonna dialoogi, taotleme Siseministeeriumilt 2014. aastaks riigieelarvelist toetust. Üksikasjalik ülevaade taotletava toetuse kasutamisest on esitatud kirja lisas.
Heale koostööle lootma jäädes
Ahto Kaasik
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem
Kuva: raiemasin langetab Rebala muinsuskaitsealal asuvat ainulaadset Maardu hiiemetsa