Loode-Venemaal elavad vähesed isurid on mures oma rahva tuleviku pärast, sest Laugasuu sadama laiendamise käigus on nende keskusesse Viistinasse kavas rajada suur gaasitehas, kirjutas Fenno-Ugria.
10. sydakuud korraldati Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis Viistinas (Vistino) avalik arutelu Balti karbamiiditehase tulevikuplaanidest. Ajalooliselt isuri asustusega Viistina elanikud olid aga otsustavalt kavandatu vastu.
Asulasse on kavas ehitada päevas 3000 tonni ammoniaaki ja 3535 tonni karbamiidi tootev tehas ning yhendusteed lähedalasuva Laugasuu (Ust-Luga) sadamaga.
Leningradi oblasti ylemus Aleksandr Drozdenko rääkis sellest kavast juba mullu Vladimir Putinile ja palus Venemaa riigipealt abi, et kiiremas korras uuendataks Kohtla-Järvega yhendatud gaasijuhe, mis tehast tulevikus põlevkivigaasiga varustaks.
Kingissepa rajooni juhid lubasid kohalikele elanikele ehitada kahe aastaga uue ambulatooriumi, staadioni ja spordikeskuse ning veensid neid gaasitehase ohutuses, kuid elanikud olid plaanide suhtes vägagi halvasti meelestatud.
Isuri kogukonna juht Anatoli Zaitsev nimetas kavandatavat ehitust isurite õiguste rikkumiseks ja lubas minna kohtusse, sest sellega rikutakse põlisrahvaste õigusi tagavaid Venemaa riigi seadusi.
Loode-Venemaal tegutsevad isuri ja vadja selts koostasid avaliku pöördumise Laugasuu sadama laiendamisega kaasnevate ehitiste vastu, öeldes, et need seavad ohtu põlisrahvaste tuleviku.
Pöördumises on rõhutatud, et põliste väikerahvaste õigusi tagava seaduse kohaselt on Venemaa kohalikel võimudel õigus piirata nende rahvaste asualadel majandustegevust, ka keskkonnakaitseseaduses on öeldud, et põlisrahvaste piirkonnad on erikaitse all.
Pöördumises ytlevad seltside esindajad, et isurid ja vadjalased on Laugasuu sadamaga seotud tööstusala laiendamise pärast täieliku hävingu äärel. Kohalike võimude ja ajakirjanduse andmeil on piirkonda kavas ehitada 50 tööstusettevõtet, nende hulgas vägagi keskkonnaohtlikuid.
Peaaegu kogu Soikkola poolsaare rannik on täidetud sadamatega, mille tagajärjel on isurid ja vadjalased jäetud ilma oma õigustest, nende põline elukeskkond veekogude, metsa, põldude ja soode näol hävib.
Pöördumise koostajate arvates võivad juba töötavad ettevõtteid (lao- ja logistikakeskus, väävliterminal, veeldatud sysivesinike ymberlaadimis-keskus, söejaam, konteinerjaam, naftajaam) ning ehitatavad ja kavandatavad sadamaterminalid, lähedalasuv tuumajaam ja tööstusala muuta keskkonna olukorra hukatuslikuks, mis avaldab mõju kogu piirkonnale ja ka naaberriikidele.
Viistina elanikud esitasid võimudele ka nõudmise nad gaasitehase ehitamise korral ymber asustada, ning Kingissepa rajooni juht Viktor Gešele ytles, et on oblastijuhiga seda võimalust arutanud ning jõudnud järeldusele, et osa 1800 elanikust tuleks tõesti mujale ymber kolida.
Viistina elanikud märkisid, et nad on juba korra võimude lubaduste õnge läinud, sest sadama juurde kavatseti ehitada eraldi tee, mida aga ei tulnud, ning kogu liiklus käib endiselt läbi kylade.
Kui isureid häirivad gaasitehase plaanid, siis vadjalaste kaitsjad muretsevad peamiselt uue tööstuslinna ehitamise pärast Laugasuu sadamasse. Sinna on kavas rajada veel yks tootmis-logistikakeskus, mis ohustab muu hulgas vadja rahvuselma keskuse rajamise kava.
Kingissepa rajoon on saanud ettevõtetelt Severo-Zapadnõi Agropromõšlennõi Aljanss taotluse suure maa-ala eraldamiseks vadjalaste põlises Luutsa kylas tootmis-logistikakeskuse rajamise jaoks, kuhu rahastaja kavatseb rajada õli- ja loomasöödatehase ning kylmlaod.
See seab ohtu vadja kyla tuleviku, sest ettevõtete piiranguvööndis ei tohi põhimõtteliselt olla ei elumaju ega puhkealasid. Juba praegu on kyla piiril kõrgeimasse ohuklassi kuuluv veeldatud sysivesinike ymberlaadimiskeskus ning teise ohuklassi lao-logistikakeskus ja konteinerjaam.
Allikas: Fenno-Ugria