[text]
Täna on

t_Riigikogus270129.gifLooduslike pyhapaikade toetusryhm arutas kolmapäeval, 29. sydakuud Toompeal toimunud koosolekul tegevuskava, mis aitaks peatada hiite ja teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade hävimise.

Toetusryhma juhi Juku-Kalle Raidi kokku kutsutud nõupidamisel märgiti, et lähemal ajal on unustamise tõttu hävimas ca 2600 pyhapaika. Lisaks saavad pyhapaigad kannatada või hävivad puuduliku õiguskorralduse ning teadmatusest tingitud inimtegevuse tõttu. Samuti ei võimalda maamaksuseadus pyhapaikade alust maad maamaksust vabastada ning seeläbi soosib riik pyhapaikade maal majandustegevust.

„Kõige esimene samm pyhapaikade olukorra parandamiseks on kahtlemata nende kaardistamine; ilma selleta pole meil tegelikult tervikuna lihtsalt aimu, palju neid on, mis seisukorras nad on ning seetõttu on väga raske ka midagi konkreetset ette võtta,“ ytles Juku-Kalle Raid. Ta lisas, et looduslike pyhapaikade toetusryhm saadab kultuuriministrile kirja ettepanekuga kiiremas korras võtta vastu looduslike pyhapaikade arengukava.

Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik andis ylevaate pyhapaikade olukorrast. Valdav enamus pyhapaikadest on kaardistamata ning maaomanikel, ettevõtjatel, KOV-i ja riigiasutuse esindajatel puuduvad andmed kus ja mis piirides pyhapaigad asuvad. Pyhapaigad on kaardistamata 100 Eesti kihelkonnas 108-st.

Raid juhtis tähelepanu, et pyhapaikade kaardistamist on seni takistanud eelkõige rahapuudus. Seejuures ilmneb pyhapaikade suhtes võrreldes kultuuri- ja looduspärandi teiste valdkondadega ebavõrdne kohtlemine. Kristlike pyhakodade programmi toetus aastatel 2003-2013 oli 9,2 miljonit krooni, mõisaparkide toetus aastatel 2009-2013 oli 6,35 miljonit krooni, looduslike pyhapaikade arengukava riigipoolne toetus 2008-2012 oli aga kõigest 0,27 miljonit krooni. 2014. a on kristlike pyhakodade programmi riigieelarveline toetus 723 000 eurot, looduslike pyhapaikade toetus aga vaid 14 000 eurot.

Raid märkis, et yhe võimalusena looduslike pyhapaikade kaitsmisel tasuks kaaluda ka pyhapaikade aluse maa maksudest vabastamist vastava taotluse esitamisel – nii, nagu on maksudest vabastatud näiteks kirikute alune maa. „See nõuaks maamaksuseaduse muutmist“, selgitas Raid.

Lisaks pyhapaikade toetusryhma kuuluvatele saadikutele osalesid nõupidamisel muinsuskaitseameti, keskkonnaministeeriumi, siseministeeriumi, kultuuriministeeriumi, Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Maavalla koja, Emujärve koja, Härjapea koja, Saarepealse koja, Viru koja ja Rohelise erakonna esindajad.

Ahto Kaasiku esitlus "Looduslikud pühapaigad"

Ylesvõtted arutelult

Allikas: Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus