Eesti maastikel liikudes jõuame ikka ja jälle pyhadesse paikadesse. Hiied, pyhad kivid, allikad ja veekogud korduvad kylast kylla ja kihelkonnast kihelkonda. Pyhad ja puutumatud paigad moodustavad eluandva mustri või koelõime, millele toetub argine ja majandatav maastik. Pyha on varjupaik, kus loodus ja inimene puhkab ning taastab jõuvarusid.
Ajamaastikul liikudes kordub sama. Igal nädalal, kuul ja aastal jõuame taas pyhadele päevadele ja aegadele. Ikka samas kohas, sajandist sajandisse, igavesti.
Meie pyhad ja neist moodustuv rahvakalender on igavikuline õpetus loomulikust, tervest ja õnnelikust elust. Et eluratas saaks veereda, peab argine pingutus vahelduma puhkust ja rõõmu pakkuvate pyhadega. Pyhadel järgitavatel tavadel on tähendus ja eesmärk. Need toovad tervist, kooskõla, õnne, ka lasteõnne, edenemist, jaksamist ja jõukust.
Põlisele loodusrahvale omaselt jälgib ja tähistab meie rahvakalender loona muutumist. Põlisrahvana oleme õppinud töötama ja puhkama loonaga kooskõlas. Nii tähistavad jõulud päikeseaasta vahetust, kevadtalvised pyhad naiseliku eluandva väe ärkamist, jaani- ehk leedopäev suvist päevakäänakut ja nii edasi. Seepärast pole meie kalendris ka inimeste synnile, surmale, lahingutele ja muule minevikulisele pyhendatud tähtpäevi. Meie rahvas pyhitseb looduse muutumist siin ja praegu ja koos sellega pyhitseme ennastki.
Pyhad liidavad tihedamalt peresid ja kogukondi, kogu meie rahavast. Kuid mitte ainult. Põlised pyhad on põlvkondade kohtumispaigad ajamaastikul. Käies (pyhade)laupäeval saunas, lastes vastlapäeval liugu, värvides mune, tuues suvistekaski, tehes jaanituld ning järgides muid igavikulisi maausulisi tavu, oleme yhendatud kõigi esivanematega, kes läbi lugematute aastasõõride on teinud sama. Hea on mõelda, et oleme sel moel ühendatud ka tulevaste põlvedega. Selles yhenduses on võimalik saada osa ja jagada tarkust, hoolimist, armastust ja tuge.
Pyhapäevane pudrupäev alustab kevadtalviste naistepyhade sarja. Elu jätkumiseks peab naiselik vägi nyyd läbi pakase ja lume tasapisi tärkama ja kosuma.
Kuva: Pyhajärv, Arne Ader
Ahto Kaasik