[text]

Täna on

t_saamilipp.gifEile tähistasid Soome, Rootsi ja Norra põhjaosa ning Venemaa Koola poolsaare põliselanikest saamid oma rahvuspyha, millega meenutati 1917. aastal kokku tulnud esimest saami maapäeva, kirjutas Fenno-Ugria.

6. radokuud 1917 toimus Norras Trondheimis esimene saami maapäev (kongress), kus arutati eri riikides elavate saamide koostööd. 1953. aastal peeti Rootsis Jokkmokis esimene Põhjamaade saami konverents, mille tulemusena asutati 1956. aastal Põhjamaade Saami Nõukogu (Sámiráđđi). Sellega algas saamide piiriylene koostöö.

Soome rahvusringhäälingu teatel ole YLE saami raadios eile kogu päeva kestev kava kõigis kolmes Soomes räägitavas saami keeles. Lisasaadetes mängiti saami muusikat. Saamikeelsete teleuudiste lugejal on pidupäeval seljas rahvarõivad.

Põhja-Soomes Inaris asuvas Sajose keskuses peavad saamid kahepäevast ettekandekoosolekut. Sealsamas tuleb ka suur saami esinemine, mida saab vaadata ka võrgus.

Soome saamid korraldavad pidusid Inaris, Enontekiös, Sirma Norra poolel, Rovaniemis, Oulus, Jyväskyläs ja Helsingis. Helsingi rahvusteatris on Nils-Aslak Valkeapää hilisloomingul põhineva lavastuse esietendus. Telekanal YLE Teema tähistab saami rahvuspyha kahe tõsielufilmi ja yhe kontserdi näitamisega. Laupäeval näitab YLE TV1 filmi mitmekylgsest saami kirjanikust ja kunstnikust Nils-Aslak Valkeapääst.

Rootsis heisati saami rahvuspyhal saami lipp Uppsala ylikooli hoonele. Religiooniajaloolane Åsa Virdi Kroik taotles seda pikalt, põhjusel, et Uppsala ylikooli hingel on inimsusevastased uuringud, mille käigus kannatasid ka saamid.

Norras on saami rahvuspyha ametlike lipupäevade seas, kuid mitte kõigil omavalitsustel pole saami lippe. Oslo lähedal Akershusi piirkonnas elava saami rahvajuhi Heidi Persdatter Greiner Haakeri sõnul on sealsel 22 omavalitsusel saami lipud olemas vaid neljal.

Tavapäraselt lehvib saami lipp sel päeval nii Norra parlamendihoonel Stortingil kui ka valitsushoonel. Oslo linnapeal on tavaks kutsuda lähikonnas elavad saamid rahvuspyhal pidulikule hommikusöögile.

Koolasaamid otsustasid korraldada Murmanskis saami lipu heiskamise flashmob'i, kuna ametnikud ei kavatsenud esialgu pidulikuks lipuheiskamiseks luba anda. Lõpuks lubati lipp heisata põlisrahvaste keskuse lähedal, kuigi varem on saamid alati soovinud heisata lipu oblastivalitsuse maja lähedal. Nyyd aga otsustasid võimuesindajad selle lipuvarda yldse eemaldada, kartes, et peale saamide võivad oma lippu lehvitada tahta ka teised vähemused.

Koolasaamide parlamendi esimehe Valentina Sovkina sõnul anti saamidele lõpuks võimalus heisata lipud Murmanskis meremeeste kultuurimaja hoonel ja Hitleri-vastase koalitsiooni riikidele pystitatud ausamba juures. Osalejad tõstavad seal pea kohale värvilised paberilehed ja moodustavad neist saami lipu.

Saame on kokku umbes sada tuhat. Suurem osa neist elab Norras (yle 60 000), aga märkimisväärne saami elanikkond paikneb ka Rootsis (15–25 000) ning Soomes (8000–10 000). Venemaal elab 2010. aasta rahvaloenduse andmeil 1771 saami.

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte lähimad sugulaskeeled. 70% saamidest Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati yhtne põhjasaami kirjakeel, mis on hõlbustanud eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdanud kultuurielu.

Rootsis ja Norras kõneldakse veel lõunasaami keeli, Soomes inari ja kolta keeli, Koola poolsaarel kildini ja turja keeli. Kõigil neil on olemas ka kirjakeeled, viimasena loodi 1980. aastatel Eesti teadlaste osavõtul vene tähestiku alusel koolasaami kirjakeel.

Allikas: Fenno-Ugria