[text]

Täna on

t_Tammealuse_2.gifTänavu kevadel möödub 25 aastat Virumaal asuva Tammealuse hiie uuestisynnist. Taasiseseisvumise ajal laialdaselt tuntuks saanud pyhapaigal on olnud oluline mõju hiite tähtsuse teadvustamisele ning maausuliikumise arengule.

Tammealuse hiis asub Lääne-Virumaa Viru-Nigula valla Samma kylas Pada jõe yrgoru kõrgel liivasel vasakkaldal. Tallinn-Narva maanteelt Viru-Nigula teeristist juhatab hiide pruunikas teeviit kirjaga „Samma hiis 1,5“. Tee viib yle lageda põllu ja läbi sumeda metsa. Metsavahelisel teekäänakul, kohas kus lage juba paistab, tuleb hoida vasakule. Varsti hakkabki paistma hiieväravasse laotud kiviaed, kirjutas ajakirjas Loodusesõber Ahto Kaasik.

Siin on tavaks koputada nii tulles kui minnes hiieväravas rippuvale lokulauale. Värava taga on lõkke- ja kiigekoht, kust hargnevad edasi rajad allikate ja hiiekivini.

Ligi nelja hektari suurusest hiiest kasvab kahel hektaril vana männi-kuuse segamets, mille alusrindes on sarapuid ja noori tammi. Poolel hektaril endisel heinamaal sirgub veerandsajandi eest istutatud tammik ning poolel hektaril veidi vanem männinoorendik. Hektari jagu hiiest jääb yrgoru nõlvale ja jõekaldale.

Hiie põhjapiiril on lai gaasitrassi siht, lõunapiiril muinaspõldude ääres vana kiviaia põhi, läänes hiieväravani toov metsatee ning idas Pada jõgi.

Hiie idaserval voolavad yrgoru nõlvast Pada jõkke kaks allikat: Silma- ehk Parandusvee allikas ning Roostallikas. Kohalikud on käinud Silmaallikal järjepidevalt tervist nõutamas kaasajani välja. Silmaallikas voolab kokku kolmest lättest ning kulgeb ida suunas nagu suur osa meie silmaallikaid. Roostallikas köidab aga tähelepanu oma tugeva veevoolu ning maakeveega, mis annab kummastavalt roostepruuni värvi allikaoja voolusängile. Allikas võis veel hiljuti näha veevõtmiseks mõeldud vana rakke jäänuseid. Allika kohal kõrguva kalda serval asub aga vanast koobassaunast jäänud lohk.

Hiiesaunadest leidub kyll pärimusi kuid Tammealuse on ainus pyhapaik, kust seni vana sauna jäänused leitud on. Hiiesaunu leidub ka meie hõimurahvaste pyhapaikade juures.

Veel kahekymnenda sajandi alguses koguneti Tammealuse vana hiietamme juurde pyhi pidama ja tantsima. Tulijaid oli yle terve Mahu (Viru-Nigula) kihelkonna. Vanas hiietammes teati elavat jumal ning puud kaitsnud varem loomade eest aed. Tamm olnud nii jäme, et kolm meest suutnud selle ymber vaevu kätest hoides ringi moodustada. Seega võis hiietamme läbimõõt olla ligi kaks meetrit.

Vana hiiepuu murdus peale Vabadussõda kuid selle kännust sirgunud järglane on omakorda jõudnud väärikasse ikka. Hiiepuudele seotud annipaelad yhendavad aga endiselt sidujat hiiega, esivenemate ja teiste põliste rahavastega, kelle juures see tava elab.

Veerandsada aastat tagasi Kutsusid Viru-Nigula Muinsuskaitse Selts ja Muinsuskaitseklubi Tõlet vana hiiepaika taastama. Sealt peale on hiiesõbrad kogunenud igal aastal Tammealusele nii korrastustalgutele kui ka hiiepyhadele. Hiies praegu toimetav Maausuliste Viru koda kutsub hiiesõpru Tammealusele ka tänavu suvistepyhadel  7.-8. pärnakuud (7.-8.06.).

Huvilised saavad Tammealuse tegemistel silma peal hoida hiiepaiga näoraamatu lehel

Tammealuse lugu

Ylesvõtted paari aasta taguselt Tammealuse suvistepyhalt 

Loodusesõber