Täna, 28. urbekuud tähistatakse Soomes hiite päeva, et väärtustada põliseid looduslikke pyhapaiku. Tänavu teist korda tähistatava hiite päevaga loodab Taivaannaula yhendus suurendada soomlaste huvi looduslike pyhapaikade suhtes.

Sarnaselt Eestiga peetakse soomlaste loonausus pyhaks hiisi, kive, puid, mägesid ja veekogusid, millel on eriline vägi. Selliseid paiku on kutsutud hiiteks ja seal on palvetatud, jäetud ande ning parandatud haigeid. Hiisi leidub nii kylade läheduses kui ka sygaval laantes.

Hiied olid eraldatud inimeste argimaailmast, sest need olid pyhad. Pyhi kive, puid ja allikaid on peetud seotud teispoolsusega ja neile on viidud anniks eelkõige uudsevilja. Inimeste tegemised taotlesid tasakaalu, maalähedast eluviisi ning looduse ja suguvõsa surnute toetust.

Pyhi paiku leidub praegugi

Kristluse ja loonausu pärimused on elanud Soomes pikka aega kõrvu ning on segunenud. Kirik ei sallinud põliste pyhapaikadega seotud tavasid. Samas algas pyhapaikade suurim ryystamine alles 1700. aastail, kui hiite hävitamist hakkas juhtima protestantlik usupuhastusliikumine. Osad pyhapaigad jäid siiski puutumata ning inimesed jätkasid ränkade karistuste kiuste seal salaja oma tavade järgimist. Pyhapaikadesse andide viimisest on teateid veel 1940. aastaist.

1746. a Põhja-Karjala Liperi maakonnas toimunud piiskoplikus usu-uuringus leiti, et vanad tavad on seal veel tugevad. See ei meeldinud piiskopile, kes käskis veel sama aasta jõulukuus hävitada leitud pyhapaigad ning ka talude pyhapuud (pitämyspuut). Korralduse täitmise kohta ei ole andmeid, kuid 1747. a urbekuu 28. päeval saadeti maavanemale kiri, milles nõuti, et riigivõim hävitaks looduslikud pyhapaigad. Täna möödub selle kirja kirjutamisest 266 aastat.

Taivaannaula kaardistab Soome hiisi

Täna ei ohusta Soome hiisi enam usuline sallimatus. Paljud neist on võetud muinsuskaitse alla. Kõige enam on ohustatud ohvrikivid, mis jäävad ette ehitustöödele. Pyhapaikade mäletajaid on jäänud väheks, mistõttu pyhapaikade kaitsmine on muutunud veelgi tähtsamaks. Rõõmustaval kombel on siiski viimastel aastatel huvi meie juurte vastu kasvanud.

Taivannaula yhendus asutati 2007. aastal, et hoida ja edendada soome põlise loonausu pärimust ning seeläbi ka soome elmapärandit. Sel eesmärgil kuulutati eelmisel aastal 28.03. hiite päevaks.

Taivaannaula sõnul on soomlastel nyyd võimalus 266 aasta tagusest hävitamise ja unustamise sõnumist selja taha jätta ning asuda esivanemate pärandit hoidma. Hiite päev on pyhendatud soomlaste põlise loonausu pyhade paikade tutvustamisele ja hoidmisele.

Mõeldes tulevikule

Taivaannaula yhendus alustas eelmisel aastal Soome looduslike pyhapaikade ylevaatust. Vabatahtliku töö korras on seni kaardistatud  juba kymneid pyhapaiku. Nende andmeid ja ylesvõtteid kogutakse võrgukeskkonda, mille abil inimestel on võimalus tutvuda oma kodukoha pyhapaikade ja nendega seotud pärimusega.

Selle ettevõtmisega soovitakse ka tugevdada koostööd pärimuslike teadmiste kogumiseks ning rahvaluulearhiivi talletatud pärimuse uurimiseks. Väärtuslik on ka elav rahvapärimus, sest nii mõnigi eriline paik on veel siiani rahva seas tuntud.

Head Soome hiite päeva!

Kuva: Timi mänd kasvab Lääne-Soome lääni Pirkanmaa maakonna Hämeenkyro valla Timi kylas. Mänd on ligikaudu 400 a vana ning see on kuulsaim puu Pirkanmaa läänis. Vana pyhapuu juures on käidud ravimas hambavalu. Selleks torgiti tikuga haiget hammast ning seejärel vajutati tikk männikorpa. Valu olnud nagu käega pyhitud. Puule jäetud aiiks raha. Vanemad inimesed on näinud puu okstel värvilisi paelu ning karude pealuid. Soomes oli varem tavaks karu tapmise järel korraldada talle peied ning kolmandal päeval viia karu pealuu männi otsa, et ta hing saaks uuesti syndida.

Allikas: Taivaannaula