[text]

Täna on

t_VaabibaAlleeUL.gifKylämehe kipõ märkmine pästse Vaabina allee 22 põlist pähnä maaharagomisõst. Edespite lupa suurõtiiammõt (Maanteeamet) umavalitsusõlõ ette teedä anda, ku taht naada tiiviirsit suuri puid maaha võtma., kirotas Uma Lehes Harjo Ülle

«Ku tulli katõ nädäli iist tyylt, näi, et pähni pääle olli suurõ ruugõ risti tetty,» selet’ allee-viirse Pärnapuu talo peremiis Mõtsa Raido (Raido Mets, 32). Yten vannu pähnäpuiõga yles kasunu mehe syä tundsõ halva. Tä läts’ ja lugi kipõlt ristega puu är – sai 35 tykky.

Raido meelest puu määny kylh es olõ. Määny puu ja ossa prakiirse vällä 2010. aasta suvõlõputorm: sis lõigas’ Raido kats tunni tiid vallalõ ja naabrimiis tõmmas’ traktoriga puunoti tii päält är.

«Puiõrida om häste illus, ku keväjä lehte lätt ja sygyse kah,» selet’ Raido. «Tõsõlt puult risttiid võeti allee maaha, ymbretsõõri om õnnõ lakõ maa, väega hallõ om kaia.»

Raido pidi nõvvo seltsingu Rohilinõ Urvastõ yte vidäjä Konnula Airiga. Airi kõlist’ 28. urbõkuul suurõtiiammõtilõ. Minevä iispäävä kõlistõdi säält tagasi ja Airi sai ASi Eesti Teed tyymehe numbri. Ku Airi kolmapäävä kõlist’, olli mehe õkva puid ymbre hinnanu.

22 puud jääs kasuma

Lõpus määräti maahavõtmisõlõ õnnõ 13 puud.

«AS Eesti Teed oll puiõ välläpraakmisõga vähä huugu länny, saimi tõsõ puu iks alalõ jättä,» selet’ suurõtiiammõdi tiihuuldamisõ osakunna juhtivinsener Püvi Uno. «Võtami maaha õnnõ määny puu vai millel ladõv är om.»

«Kitä suurõtiiammõdi as’alikku suhtumist,» ytel’ Konnula Airi.

A õhku jäi kysymys, mille paikligu inemise tuust ammõtlikku tiid pite teedä ei saa, ku suurõtiiammõt mõnõ tii veerest põlispuid maaha taht võtta.

«Mõnõl puul om sääne põlisallee võetu kaitsõ ala valla yldplaneeringuga. Oll’ plaan ka Vaabina puiõrida kaitsõ ala võtta, a asi jäi poolõlõ,» selet’ Airi. «Riikligu kaitsõ ala sändsit puiõritu võtta ei taheta.»

«Märksemi taad asja ja mi puult olõssi lahendus sääne, et suurõtiiammõt and paikligulõ umavalitsusõlõ yte kuu ette teedä, ku meil om plaan tiimaa päält ytsikit puid naada maaha võtma,» and’ teedä suurõtiiammõdi pressiesindäjä Kasesalu Allan.

Vallavalitsusõ saava inemiisile teedyst jaka

Edesi olnu sis joba vallavalitsusõ murõ, kas panda teedys vallalehte vai anda kuigi tõistõ tuust rahvalõ teedä.

Seoniaoni and’ suurõtiiammõt puiõ maahavõtmisõst õnnõ sis teedä, ku olli plaanin «suurõmahulidsõ» tiityy. Vaabina allee puiõ maahavõtminõ käy tiihuuldamisõ ala, millest seoniaoni paiklikõlõ teedä es anta.

«Tiihuuldaminõ tähendäs, et puu võetas maaha, ku om ohtlik liiklusõlõ, juurõ jääse kraavikaibmisõlõ ette. Ossõ võetas suurilõ massinilõ vaba sõidutii tegemises maaha nellä-viie miitre korgusõlt,» selet’ Taali Janar suurõtiiammõtist.

«Ku meil om teedyst, et tii veeren kasusõ ristipuu vai tõsõ puu, miä paiklikõlõ tähtsä omma, sis proovimi noid mitte maaha võtta ja kaalumi tõisi võimaluisi, kuis teid kõrda tetä,» lubasi Kasesalu Allan.

Eesti mõisidõ uurja Prausti Valdo arvas’, et Vaabina allee või olla peri aastist 1840–1850, ku ehitedi vällä Vaabina mõisa syä. Vaabina mõisa päähoonõ lahuti maaha 1960. aastil, ku tuu jäi ette Võro-Antsla suurõtii ehitämisele.

Kuva: Harju Ülle. Vaabina allee man yles kasunu Mõtsa Raido hoitnu vannu puid nii kavva kasuman, ku vähägi saa.


Uma Leht