1934. aasta edimädsel keväjäpyhäl (30.03.) lätsi Võromaal Kanepi kihlkunnan ammõtlikult paari kats taarausulist. Näide laulatus peeti taarausu kombidõ perrä.
Wõru Teataja kirot’ 7.04.1934, et abiello astsõ Tulnola August (Algo) Põlva kihlkunnast Aleksandri vallast Väimäläst. Nuurmiis oll’ õkva keskkooli lõpõtanu. Pruudis oll’ Võro liina kaupmehe Veske Augusti noorõmb sõsar Lilli.
Laulatus oll’ pruudi koton Erästvere vallan Hurmil. Elotarõ nukka oll’ tetty väiku hiis, mille keskpaigan oll’ pyhä Urikivi. Tuu kivi pääl pand’ nuurpaar tulõ palama.
Laulatusõs oll’ tõotus, õnnistaminõ ja pyhitsemine. Peeti mitu kõnõt, laulsõ laulukuur.Sõrmussõ vaihti noorõ esi, ytelden tõnõtõsõlõ truudusõsõnno.
Et seo oll’ kõgõ edimäne taarausuliidsi pulm Eestin, sis oll’ pulma kokko tulnu pall’o uudishimolikkõ.
Tulli ka korgõmba taarausulidsõ pääliinast: kapten Tulnola Hengo (Algo veli) ja Marta (Maarda) Lepp-Utuste.
Abiello astnu nuuri nime kanti edimädsenä taarausuliidsi pyhhä raamatuhe.
1909. aastal Väimälä Tagakylän Tylgo (Tulno) talon syndyny Algo oll’ aastil 1938–1940 Põlvan politseikonstaabli. 1940. aasta sygyse võeti tä kinni ja lasti 1946. aastal maaha.
Naanõ Lilli kiudutõdi yten aastadsõ tytre Ehaga 1941. aastal Tsiberihe. 1958. aastal tulli nä kodo tagasi ja Lilli sai Sangarin umblõjatyyd.
Kuva: Võromaa muusõum. Zopa Gustavi tetty pildi pääl omma Tulnola August (Algo) ja Lilli 1938. aastal.
Ruusmaa Arthur, Võromaa muusõumi päävarahoitja