[text]

Täna on

Mats Kangur. Ristitants Melkitaru kivi juures. Lätimaal Aizkrauklese kihelkonnas.
Mats Kangur. Ristitants Melkitaru kivi juures. Lätimaal Aizkrauklese kihelkonnas.
Algas kuvavõistlus Maavalla hiied 10227, kuhu oodatakse ylesvõtteid hiitest ja teistest looduslikest pyhapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pyhapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pyhapaikasid kylastama ja hoidma.

Võistluse yldarvestuse peaauhind on 400 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 200 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes ryhmades: pyha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pyhapaigad.

Tänavu seitsmendat korda toimuvale võistlusele on taas oodatud ka mujal maailmas tehtud ylesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pyhapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna yhispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pyhapaikades tehtud ylesvõtted.

Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pyhapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Võistlus kestab kuni 31.10.10227 (2014) ning Võitjaid autasustatakse 29.11. Tartus toimuval Hiie väe tunnustamissyndmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Loodusesõber, Eesti Loodus, Tihuse turismitalu, Võro Instituut, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum, Uma Leht, Metsatöll, Krautmani Terviseakadeemia, Looduse aasta foto ning Kalevipoja muuseum.

Kõik ettevõtted, asutused ja yhendused on teretulnud võistlust toetama. Võistluse auhinnavakka võib annetada raha ja samuti sobivaid esemeid ja teenuseid.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pyhapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 800 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 pyha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pyhapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes kylades. Valdav osa meie pyhapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.

 

Edasi kuvavõistluse lehele

Lisateavet

Võistluse eeskiri jm lisateavet:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=96&id=5185&op=lugu

Eelmisel aasta võistlus

Pyhapaikadega seotud tavade auhind eelmisel kuvavõistlusel (kuva Vöötants)