Kolmapäeval, 11.06. toimunud Riigikogu looduslike pyhapaikade toetusryhma nõupidamisel tutvuti looduslike pyhapaikade arengukava 2015 -2020 ettevalmistustöödega ning arutati selle rahastamisvõimalusi.
Toetusryhma esimees Annely Akkermann rõhutas pyhapaikade tähtsust Eesti kultuuriloos ja vajadust leida vahendid pyhapaikade arengukava eesmärkide täitmiseks. "Hiied ja teised ajaloolised looduslikud pyhapaigad on väärtuslik ja samas ohustatud osa meie kultuuri- ja looduspärandist. Enamus pyhapaiku on paraku kaardistamata ning hävimas unustamise ja inimtegevuse tõttu. Kõige kurvem kaasus on kahtlemata Maardu hiie langetamiseks myymine riigi poolt, mille põhjustas teadmatus ja puudulik kaardimaterjal" ytles Annely Akkermann.
Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik tutvustas pyhapaikade arengukava 2008 - 2012 tulemusi ning tõdes, et loodud on metoodilised ja organisatsioonilised eeldused pyhapaikade kaardistamiseks kogu Eestis.
Looduslike pyhapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk märkis, et aastateks 2015-2020 kavandatud arengukava eesmärk on kaardistada pyhapaigad kogu Eestis ning muuta nendega seotud andmed kättesaadavaks ametnikele, maaomanikele ja huvilistele.
Kultuuriministeeriumi asekantsleri Tarvi Sitsi sõnul käib ministeeriumis töö pyhapaikade arengukava kehtestamiseks. Paraku on ministeeriumil raske leida 0,5 miljonit eurot, mis on vajalik arengukava 2015. a tegevuste rahastamiseks. Ministeerium mõistab aga pyhapaikade olulisust ning on nende kaitseks astumas ka õiguslikke samme. "Et tagada pyhapaikadele kohane kaitse, valmistab Kultuuriministeerium praegu ette Muinsuskaitseseaduse muudatust, millega luuakse looduslikele pyhapaikade mälestise liik" ytles Tarvi Sits.
Põllumajandusministeeriumi esindaja Katrin Rannik ytles, et pyhapaikadel on oluline puutumus ka maaelu valdkonnas. Põllumajandustoetuste määramisel on oluline teada, kus pyhapaigad asuvad. Praegu tuleb aga kahjuks tõdeda, et pindalaliste toetuste abil teadmatusest pyhapaiku kahjustatkse ja ka hävitatakse.
Toetusryhma liige Priit Sibul toonitas, et pyhapaikade kaardistamisega on kiire, sest 10 aasta pärast pole enam neid vanemaealisi põliselanikke, kes aitaksid pyhapaigad maastikul yles leida. "Vastutuse veeretamine yhelt asutuselt teisele tuleb lõpetada ning lahenduste leidmiseks peame kõik panustama. Prioriteet on arengukava käivitamine ja vajaliku rahastuse tagamine" sõnas Priit Sibul.
Nõupidamisest võtsid osa veel Riigikogu liikmed Aivar Rosenberg, Tõnis Kõiv, Inara Luigas ja Tatjana Jaanson. Kutsutud olid muinsuskaitseametist peadirektori asetäitja Carolin Pihlap, arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas ja ajaloomälestiste peainspektor Ilme Mäesalu ning Hiite Maja SA juhataja Tiit Kaasik.
Kuva: Riigikogu pressitalitus