Et RMK inämb kogõmalda ristipuid maaha es võtnu, nigu juhtu kolm nädälit tagasi Urvastõ kihlkunnan Rauskapalun, pantas kõik ristimõtsa maa-ammõdi perändkultuuri kaardi pääle – parhilla omma sääl vaivalt poolõ, kirotas Uma Lehes Harju Ülle.
«Mi tõtõst es tiiä, et sääl ristipuu omma, ristipuu kallalõ taha-i jo kiäki minnä,» pallõl’ RMK Võromaa mõtsaylemb Palo Agu andis. «Kaemi inne ekä ragomist maa-ammõdi perändkultuuri kaarti. Mi ummi kaartõ pääl omma kah perändkultuuri kotusõ är märgidy, a Rauskapalu ristipuid es olõ. Pelgä, et harvesterimiis lihtsäle es näe ristipuid, saemiis olõs arvada är nänny.»
Värskimbit riste oll’ sääl puiõ pääl ka veidy – kolm risti kotussõnimmi uurja Saarõ Evari manalatiile lännyile sugulaisilõ. «A vannu riste oll’ hulga, kunagi tegi sinnä riste poolõ Liinamäe valla rahvas. 20 aastat tagasi naati riste tegemä inämb suurõtii viirde, midä pite Urvastõ kalmuaida sõidõti – Piirivarikulõ,» selet’ Saarõ Evar.
Urvastõ ja Kanepi kihlkunna piiri pääl Punakylän läts’ talvõl sae ala viil yts ristimõts. «Vähämbält kuus-säidse ristipuud oll’, mu vanaesä ja vanaimä risti olli kah sääl,» selet’ Punakylä miis Ermeli Vaido. Tä pruuvsõ erämõtsa umanikku är kõnõlda ristipuid kasuma jätmä, a umanik es olõ nõun. Ka tuu ristimõtsakõnõ olõ-s maa-ammõdi kaardi pääle märgity.
«No tuu kaardi pääl om ristipuid ylepää häbemäldä vähä ja Urvastõ kihlkund om yts kehvembit,» pahand’ ristipuiõ uurja ja kaitsja, noist raamadu kirotanu Kõivupuu Marju. «Ristipuiõ kaart om jo olõman, täpside koordinaatõga, a olõ-i tuud seoniaoni maa-ammõdi kaardi pääle pantu.»
Parõmb lugu om Eesti kõgõ suurõmba, Saru ristimõtsaga Harglõ kihlkunnan. «RMK om jätny parra riba mõtsa tii viirde kasuma, kuigi takastpuult om mõts maaha võetu,» kitt’ Karula keriguopõtaja Tanilasõ Enno. «No a tuu piät ka kottrummal inemine olõma, kiä ristipuid putus, ega timäl häste ei lää...»
Maa-ammõdi kaardi päält omma puudu inämb ku poolõ ristimõtsa. Yts põhjus om tuu, et ku RMK 2009. aastal Võromaa perändkultuuri kaarti tekk’ (tuu kanti ildampa maa-ammõdi kaardi pääle), sis tuud tyyd teivä väega esisugudsõ kultuuritiidmisega inemise. «Yten maanukan om kaart paksult verevit perändkultuuri punktikõisi täys, a sis tulõ nigu väidsega lõigatult piaaigu puhas plats,» selet’ Saarõ Evar.
«Seo kuu lõpun saami RMK inemiisiga kokko ja looda, et ristipuiõ kaart saa peräkõrd iks maa-ammõdi andmõbaasi,» kõnõl’ Kõivupuu Marju. «A et kadonukõsõlõ puu sisse risti ragominõ om võrokõisi elläv kommõ, sis saa-i õnnõ kaartõ pääle luutma jäiä. Kogokund piässi esi kõgõ huulsa olõma ja perrä kaema, kas kõik näide ristipuu ja -mõtsa omma kaardi pääl. Tublimba umavalitsusõ, näytyses Harglõ ja Kambja, omma uma ristimõtsa võtnu paikligu kaitsõ ala.»
Kõivupuu kuts inemiisi perrä kaema, kas näytyses kaonulõ vanaimäle puu sisse tetty rist om alalõ ja kotus maa-ammõdi andmõbaasin kirän. Ku olõ-i kirän, sis võissi kipõlt kas RMKlõ (ku om riigimõts) vai Marjulõ hindäle teedä anda kas tel 509 8658 vai See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Täpsustus
Eesti Rohelise Liikumise ja Marju Kõivupuu koostöös kaardistati osad ristipuud 2007. aastal. Paraku jäid paljud ristipuud yles otsimata ning esilagne kaardirakendus pole enam töökorras: http://www.roheline.ee/ristipuud/
Aastatel 2012-2013 toimus Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse, Hiite Maja SA, Maavalla koja ning rahvusvahelise projekti "Arheoloogia ja võim" koostöös pyhapaikade ylevaatus Põlva ja Võnnu kihelkonnas. Kaardistati ka kõik ristipuud ning nende andmed avaldati pyhapaikade andmekogu kaardirakenduses: http://andmekogu.hiis.ee/
Kuva: Rauskapalu ristimõts sai palgivirnas, ristipuu kasvi tii veeren umbõs massinidõ mant kaia. Harju Ülle