[text]

Täna on

t_maesuitsu.gifTartumaal, Võnnu valla Terikeste kylas asuvasse Mäesuitsu hiide saad sõita bussiga – seal on Hiiepärna bussipeatus. Astud bussist maha ja oledki hiies. Pyhal mäel on kaitsealune kivikalme ning iide hiiepärn. Yle hiiepuu juurte läheb Võnnu – Kastre pinnasetee, kus  kihutavad nii sõiduautod kui ka rasked veokid. Igal aastal vigastab  mõni auto hiiepuu tyve ning teehöövel kraabib selle ymber olevat muinsuskaitsealust pinnast aina sygavamalt. Võimas välismaine raudruun kynnab aasta-aastalt põlluringi hiiepuu ymber koomale. Kui traktoristilt hiie kohta kysida, ei tea kaugelt palgatud mees midagi. Tema teeb vaid tööd.

Mitmel pool Eestis on mõisad hiitesse rajanud nii palju hooneid, et juhuseks on seda raske pidada.  Ka Mäesuitsu hiies, hiiepuu vastas, asuvad paarisaja aasta eest rajatud talu varemed. Sisse kukkunud katused ning metsa kasvav õu kõnelevad majapidamise hääbumisest ning hiie taasärkamisest, kirjutas Ahto Kaasik ajakirjas Loodusesõber.

Mäesuitsu hiiest on talletatud rohkesti rahvapärimust ning tal on mitmeid nimi: Suitsumäe hiis, Suitsumägi, Salumägi, Härja hiie mägi, Ohvrimägi, Ohvrimäe hiis, Ukumägi; uuemast ajast taluniku järgi ka Ääre-, Ääru-, ja Ääro mägi.

t_Maesuitsu(2).gifMuiste on Mäesuitsu hiis olnud Võnnu kihelkonna keskne hiiepaik. Palvuse algusest olevat seal antud teada pasunapuhumisega, mispeale alustati kombetalitustega ka ymberkaudsete kylade hiites. Mäele olevat maetud rahvavanemaid, seal olnud mitu pyha kivi ning lisaks kividest laotud nn ohvrialtar. Mäel oli ka kolm veesilma. Hiies austatud jumalatest on nimetatud Ukut, Pikrit, Taevataati ehk Vanaisa, lisaks põllujumalat ja Tõnni. Vanale hiiepuule on toodud ande tänuks ja nõu saamiseks. Muude rahvakalendrist tuntud hiiepyhade kõrval on Salumäel tehtud ka jaanituld ning 1930. aastatel tähistati seal võidupyha.

t_maesuitsu_1.gifHiiemäele maetute austamiseks, aga samuti hea õnne loomiseks olevat ymberkaudne rahvas vedanud sinna nii härgadega kui ka syles palju kive. Enamus neist hiljem lõhuti ning veeti Võnnu kiriku ning lähedalasuva köstrimaja, kooli ja talu myyridesse. Hiiemäel praegugi seisva vana pärna olevat ristiryytlid köndistanud ning raiunud selle tyvesse oma märgid. Nii uskumatu kui see ka pole, saeti loodus- ja muinsuskaitsealuselt hiiepuult Keskkonnaameti ja RMK tellimusel andidega oksi ka mõned aastad tagasi.

Rahvapärimuse järgi tahetud Võnnu kihelkonna kirik algul Mäesuitsu hiide ehitada, aga öösiti langenud kõik päeval laotud myyrid. Seejärel ehitati kirik Võnnu hiide vanadele kalmetele. Selleski pyhapaigas lagunenud ehitatu kohe, kuni hiie takistamiseks myyriti kirikuseina elus inimene.

Mäesuitsu hiie olevik ja minevik ning sellega põimunud pärimus tekitavad vastakaid tundeid. Suure ja rahvarohke kihelkonna keskne hiiepaik, vaimne keskus ja elujõu vägev läte on saanud aegade keerises raskelt räsida. Ryystamine jätkub aga praegugi. Kuidas anda hiiele taas rahu ning tagastada Võnnu põliselanikele yks nende tähtsaim pyhapaik?

t_Maesuitsu_1.gifPäriselt ei saa bussi ega autoga hiide sõita. Saab kyll hiieni, aga hiiemäe jalamil tuleks sõiduk peatada ning sealt edasi sammuda paarsada meetrit jalgsi. Päriselt kohale jõudmine, oma meelte ja sydame avamine vajab aega. Hiiemäe vaade silmis, aegamisi kerkiva tee kumerus jalge all, maa lõhnad ja hääled ning tuule puudutus nahal pyyab sind kõnetada, kuni kõnnid Salumäele. Kui seda märkad ning heatahtlikult vastad, jõuad päriselt hiide.


Loodusesõber