[text]

Täna on

t_KastnaHiieparnMSuuroja.gifMaavalla koda kutsub yles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pyhapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pyhapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi ning keskkonna säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sygavamaid juuri.

Hiie sõber võib olla inimene, kogukond, yhendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pyhapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime(sid), tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või Maavalla Koda, NK 1219, Pallasti 28, Tallinn 10001.
.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning valib Hiie sõbra aunime saaja. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 29.11. Tartus Hiie väe tunnustamissyndmusel.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pyhapaikade hoidja Martin Kivisoo, Palukyla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp, Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Maardu hiiemetsa hoidja Jaanus Hiis, ristipuude hoidja Marju Kõivupuu ning Vaivara kihelkonna Hiiemetsa kyla hiies asuva Kanepkaula kivi kaitsjad Helmi Kaljurand, Tambet Torpan ja Tarmo Kasikov. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pyhapaigad.

Ajalooline looduslik pyhapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pyhad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud, mis on seotud ajaloolise matusekombestikuga. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pyhapaigad inimkonna vanimad kaitsealad, kus põlisrahvad on oma tavadest lähtudes loodust kaitsnud mäletamata aegadest peale. Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pyhapaigast on arheoloogilise või loodusliku mälestisena riikliku kaitse all vähem kui viiendik.

Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli ja Hiite Maja sihtasutusega.

Lähem teave: Toom Männik, Maavalla koja vardja, tel 56932353, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.; Ahto Kaasik, TÜ looduslike pühapaikade keskuse juhataja, tel 56686892, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Vaata lisaks:

Hiie sõber:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4834&op=lugu

Näiteid looduslikest pyhapaikadest:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=435&op=lugu

Head tavad pyhapaigas:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=606&op=lugu

IUCNi looduslike pyhapaikade haldamise juhend:
http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf

Kuva: Kastina hiiepärn, Martin Suuroja