Näitusel on soome-ugri taidurite tööd, kelle looming on saanud innustust Eesti looduslikest pyhapaikadest. Näha võib Taevaskojast, Tylivere tammest, Ilmamäest jpt pyhapaikadest tehtud taieseid. Kuna taiduritel soovitati valida pyhapaigad Marju Kõivupuu raamatust 101 Eesti pyhapaika, siis on looduslike pyhapaikade kõrval jäädvustatud ka kristlikke kloostrid, kirikud ja kabelid. Näituse korraldas Eesti Soome-Ugri Rahvuste Ühendus.
Näitus toimub rahvusvahelise soome-ugri taidepeo ARTE raames 7 – 28 porikuud Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.
Näituse avas Riigikogu aseesimees ja soome-ugri toetusryhma esimees Laine Randjärv, kes sõnas:
„Soome-ugri rahvaid seob keelesugulus, kuid kindlasti ka põlvest põlve edasi pärandatud usk looduse pyhadusse. Looduslikud pyhapaigad on au sees kõigi soome-ugri rahvaste juures, olgu nendeks pyhad salud, puud, allikad või kivid“.
Näituse yks korraldajaid Natalia Abrosimova kirjutas:
"Soome-ugri rahvaid seob keelesugulus, kuid kindlasti ka põlvest põlve edasipärandatud usk looduse pyhadusse. Looduslikud pyhapaigad – pyhad salud, pyhad puud, pyhad allikad, pyhad kivid - on au sees kõigi soome-ugri rahvaste juures. Samuti peetakse soomeugrilaste juures eriliseks ja pyhaks kohaks sauna.
Sellel näitusel tutvustame soome-ugri kunstnike töid, kelle looming on saanud inspiratsiooni Eesti looduslikest pyhapaikadest ja ka nendele lisaks pälvisid kunstnike huvi ka Eesti pyhakojad: kloostrid, kirikud, kabelid.
Pyhapaikadega seotud kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa meie rahva yhismälust- ytleb Marju Kõivupuu oma raamatus “101 Eesti pühapaika”.
See mõte on ka soome-ugri kunstnike kokkusaamise teejuhiks, kui nad tutvusid Eesti kauni looduse ja siinsete maastikega, võttes seeläbi osa salapärasest orienteerumismängust nii ajas kui ruumis. Väärib tähelepanu, et soome-ugri kunstnikud pyydsid Eesti pyhapaikades leida midagi omast, tuttvalikku, sarnast, mis illustreeriks siinse maarahva sidet nende endi koduste pyhapaikadega, mis asuvad sootuks teistugustel maastikel, teistsuguses kultuurikontekstis.
Näitusel näemegi, kuidas soome-ugri rahvaste kunstnikud vahendavad meile oma ettekujutusi, mõtteid ja emotsioone looduse pyhadusest ja esivanemate pärandi austamisest Eesti pyhapaikade kaudu, kujutades Eesti pyhapaiku sootuks uudse nurga alt – võõra, ent ometi omase pilgu läbi."
Ylesvõtteid näituse avamiselt