Loengusarja korraldaja Ene-Lukka Jegikjan Eesti Folkloorinõukogust kirjutab: "Igal õhtutunnil avatakse yks teema. Kõne alla tulevad teemad on suurepärane võimalus luua seoseid oma isikliku perepärimusega või uuendada kodukandi kuuluvust. Oodatud on kõik omakultuuri huvilised."
2014. aasta sygispoolaastal avatakse viis teemat. Sari jätkub 2015. aastal. Loengud kestavad kl 18.00-19.30 ning maksavad 8 eurot (kokku 40 eurot).
Kavas:
9.10. - Rahvameditsiin ja meditsiinifolkloor.
Rahvapärimuslikud uskumused, teadmisi tervise ja haiguste, haiguste vältimise, ravivõtete ja -vahendite kohta.
Inimeste arusaamadest haiguste tekkepõhjustest, nende ravist ja liigitamisest sõltuvad päritolust. Rahvaarstide värvikast ja isikupärasest maailmast.
Marju Kõivupuu on eesti filoloog ja folklorist, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadur, Võrumaa surmakombestiku ja rahvameditsiini uurija.
23.10. - Pärimuslike tähtpäevade tähistamine oma elus.
Tähtpäevad ja pyhad on kõikidel rahvastel läbi aegade andnud märku just selle rahva väärtushinnangutest, elu-olust ja ka sellest, millistes ilmastikutingimustes rahvas elab ning milliste elatusvaldkondadega tegeleb. Eestlaste kalendripärimuses kajastuvad väga kauge aja arusaamad. Aastasadu on säilinud see osa pärimusest, mis on olnud pysivalt päevakohane.
Ene Lukka-Jegikjan on pärimuskultuuri õpetaja, Eesti Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuht, pärimuskultuuri spetsialist.
6.11. - Siirderiitused: sissevaade mordva ja setu itkudesse.
Siirde- ehk yleminekusyndmuste kombetalitused (synd, täisealiseks saamine, pulmad, matused) ning itkude osa nendes.
Itk kui igivana rahvalaululiik mure, kurbuse ja leina väljendamiseks. Itkude uurimine on olnud viimasel kymnendil pärimuseuurijate seas menukas.
Natalia Ermakov on Eesti - Mordva Kultuuriseltsi esimees, ersa pärimuskultuurikandja, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi doktorant, uurinud mordva ja seto itkusid.
20.11. - Ajaloolised looduslikud pyhapaigad põlisrahva pärandkultuuris kui sygavalt tähenduslik nähtus.
Hiied, pyhad allikad, kivid ja teised ajaloolised looduslikud pyhapaigad kui põlisrahva ajaloolise mälu, kohapärimuse, pärimuslike tavade, uskumuste ja loodushoidlike väärtushinnangute seostajad.
Ahto Kaasik on yhiskonnategelane, maausuliste eeskõneleja, ajalooliste looduslike pyhapaikade väärtustaja ja uurija, Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskuse juhataja.
4.12. - Argentina ja sealsed eestlased: 19. sajandi eesti-indiaani “vaimu“ teravus.
Missugust osa mängib Argentina eestlaste jaoks päritolumaa Eesti? Kuidas paigutub Argentina eestlaskond yleilmse eestlaskonna võrgustikku? Kuidas on Argentina ja argentiinlased mõjutanud sealsete eestlaste eneseteadvust?
Aivar Jürgenson on etnoloog, Ajaloo Instituudi vanemteadur, uurinud eestlaste kogukondi Siberis jm maailmas.
Loengusarja järgmise aasta teemad: pärimusmuusika tänapäeval, seened eestlaste kultuuriloos, Siberi eestlased, surmakultuur, siirde- ehk yleminekusyndmused enne ja nyyd, meie lugulaulud kui sisend ajalukku jm.
Osalemiseks kirjapanemine
Vaata ka "Pärimuskultuuri õhtuõpe"
Allikas: Tallinna Rahvaülikool