[text]
Täna on

Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle kuva.
Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle kuva.
Vahtsõliina kandsist Misso poolõ om mõtsan luuduskaitsõalonõ kivimyräk «Lagjakivi», no näpuvia peräst sais sildi pääl «Lagakivi». No plaan keskkunnaammõt nii seo ku tõsõ nimevia är paranda ja luudusväärtyisi uma nime kaemisõs parõmbidõ vällä säädi, kirotas Uma Lehes Harju Ülle.

Keskkunnaammõt ja Võro instituut nakkasõ yten tyyd tegemä, et luuduskaitsõalodsõ puu, kivi, lätte ja tõsõ luudusväärtyse saasi kaartõ ja silte pääle kirja sändse nimega, nigu rahvas näile andnu om.

Vana Võromaa kotussõnimmi uurja Saarõ Evar selet’, et parhilla om ytsjago nimmist võlssi kirja pant, hulga asjo om köydet võlss kyläga ja om muidki häti.

«Hulk viku om tulnu tuust, et ammõtnigu olõ-i õigõt nimme tiidny,» selet’ tä. «Muido omma nä iks pyydny nimmi rahvasuust võtta.»

Eestin naati luudusväärtyisi laembalt kaitsõ ala võtma 1970. aastil. «Lagjakivi» võeti edimält kaitsõ ala nimega «Laagri rändrahn»: trehväs’ jäämä Vahtsõliina mõtskunna Laagri vahtkunna maa pääle.

Kivi peris nime sai Saarõ Evar teedä sis, ku 1990. aastil Võromaal kotussõnimmi kor’as’.

Põhikaardi pääle sai sõna «lagja» kirotõt pehmendysmärgiga (lag’a). Ammõtnik es taipa panda tuu märgi asõmõl j-tähte ja nii saigi nimi sildi pääle võlssi.

«Lepiku kylän Räpinä vallan om kaitsõ all «Lepiku mänd», no puul om uma nimi tävveste olõman – Tobre petäi,» tõi Saarõ Evar näytes viil yte nime, midä piässi praavitama.

Yts tunnõtumpi Võromaa puid om Pältre lyhterkuusk Vahtsõliina kihlkunnan. «Hädä om tuun, et nimi om pantu Vinne aigu, ku väiku kylä olli vägysi Pältre kylä nime ala kokko pantu,» selet’ Saarõ Evar. No omma kylä uma nime tagasi saanu ja kuus ei kasu mitte eski Pältre naabrikylän Kundsa kylän, a ylejärgmädsen – Saika kylän.

«Om kysymys, kas võtta õigõ kylänimi vai jäiä Pältre lyhterkuusõ mano, selle et tuu nimi om joba pikkä aigu kyländ tunnõt olnu,» märgot’ Saarõ Evar.

Viil olõssi vaia timmi nimmi kiräpilti. «Räpinä kihlkunnan Väiku-Viirksun om kaitsõ all «Kahar pettai», õigõmb olõssi kirota iks «Kahhar petäi»,» selet’ Saarõ Evar.«Tuu olõssi austus paigapäälidse rahva ja keele vasta, et nime sändses tagasi timmi, nigu näid tuu kotusõ pääl vällä yteldäs.»

Keskkunnaammõt kitt

Keskkunnaammõt kitt’ hääs mõttõ, et luuduskaitsõalotsidõ asjo nimekiri tulõsi systemi perrä kõrda tetä. Ammõdi Põlva-Valga-Võro regiooni juhataja Poltimäe Ena ytel’, et tuuga jääs terve Vana Võromaa esierälidselt häste silmä, ku egäl luuduskaitsõobjektil om uma võrokiilne nimi man.

«Kyläliisil, kes tulõva kaema Võromaad, olnu väega põnnõv noid nimmi lukõ,» arvas’ Poltimäe Ena. «Olõ ummi Põh’a-Eesti sugulaisi käest kuulnu, et võro kiil om näile huvitav ja viktoriinen kysytäs kah sakõst, midä tähendäs «petäi» vai määnegi muu mi sõna.»

Poltimäe Ena hinnas’, et nimmi praavitaminõ võtt aigo. Pääle tulõssi naada tuust, et lepytäs kokku, määne nimi kõgõ õigõmb om.

Võro instituudilõ saadõtas Vana Võromaa luuduskaitsõalotsidõ asjo nimekiri, et kotussõnimmi as’atundja saasi tuu yle kaia.

«Paranda tulõssi eestikeelitsit nimmi ja mano panda võrokeelidse,» selet’ Poltimäe Ena. «Nigu vällä tull’, olõssi õigõ luuduskaitsõala nimi Meenikunnu, mitte Meenikunno.»

Nimepapridõ muutminõ võtt aigu – tuus tulõ säädyisi kah paranda. Päält tuu naatas vahtsit silte tegemä. Nuu pand RMK yles sis, ku tuu jaos rahha jääs. A Poltimäe Ena märgot’, et kuna ettevõtminõ näytäs Võromaad esimuudu kandina, sis võissi vahtsidõ silte kipõmbas tegemises mõnõst fondist tukõ kyssy.

Uma Leht