[text]

Täna on
Kaja Toikka
Kaja Toikka

Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasyndmusel pärjati aasta Hiie sõbraks õpetaja ja kylaelu edendaja Kaja Toikka. 2006. aastal hoidis tema julge ja läbimõeldud tegevus ära uusasumi rajamise Ida-Virumaa Lyganuse vallas asuvale Purtse Hiiemäele. Kaja Toikka kaasas hiie hoidmisse kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja hiite eestseisjaid mujalt  Eestist. Yhisel jõul suudeti hiie pöördumatu rikkumine ära hoida ning pyhapaik on tänagi kõigile huvilistele avatud.

Oma sõnavõtus julgustas värske Hiie sõber inimesi pyhapaiku märkama ja hoidma. „Hoidkem hiisi! Seal peituvad meie rahva juured ja elujõud. Murettekitav on, et enamik hiiekohti on meil tänapäeval ilma riikliku kaitseta. Kuna looduslikke pyhapaiku praegu ei kaardistata, siis kaob igal aastal koos põliselanike suremisega osa hiiepaiku rahva mälust. Lisaks on meie looduslikud pyhapaigad jätkuvalt surve all, kuna ikka leidub neid, kes teadmatusest või hoolimatusest tahavad hiies midagi sobimatut või lausa hävitavat ette võtta. Looduslike pyhapaikade kaardistamine peaks olema praegu riiklikult sama oluline asi kui oli regilaulude ja rahvapärimuse kogumine möödunud sajandi esimesel poolel. Oleme uhked, et meie rahvaluulekogud on yhed maailma põhjalikumad, kuid looduslike pyhapaikade kestmine tänase päevani on sama haruldane,“ sõnas Kaja Toikka.

Kaja Toikkale ulatati austuse ja usalduse märgiks Hiie sõbra kirves ning ta vöötati Virumaa rahvariidevööga.

Tõnis Mägi: Eesti saab päriselt vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiied

Tänukirju jagati ka tähelepanuväärsete saavutuste eest  pyhapaikade uurimise, tutvustamise ja väärtustamise vallas.  Hiite eestkostjad tänasid Villu Kangurit ja Tõnis Mäge laulu Palve loomise ja esitamise eest. Sõnadega „Looja, hoia hiiepuid, sest ladvad neil längu on maas“ on Tõnis Mägi laulnud  veerandsajandi jooksul eestlaste sydamesse hiiearmastust.

Tunnustust vastu võttes ytles Tõnis Mägi, et Eesti saab tegelikult vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiiepaigad. „Igal rahval on oma jõupunktid, meil on selleks hiied. Eesti saab päriselt vabaks alles siis, kui oleme oma pyhapaigad puhastanud jamast, mis sinna möödunud aegadel on kogunenud.“

Režissöör Nele Kirsipuud tunnustati lyhimängufilmis Hiis pärimuse ausa ja lugupidava kajastamise eest ning oskuslikus sidumises tänapäevaga. Viru-Nigula valda tunnustati hea koostöö eest Tammealuse hiie hoidmisel. Mulgimaa keele ja kultuuripärandi hoidjat Asta Jaaksood tänati kodukandi pyhapaikade pärimuse talletamise eest.

Tartumaal Rannu vallas asuva Tulimäe hoidmise eest tänati Leili Sarmani ja Anneli Aani.  Leili Serman ytles auhinda vastu võttes, et on Tõnis Mägiga sama meelt. „Eesti saab vabaks alles siis, kui meie hiied on ärganud,“ sõnas Serman.

Maalehte tänati looduslike pyhapaikade tutvustamisel tehtud pikaajalise töö eest. Tänukirja vastu võtma tulnud Alo Lõhmus sõnas: „Me oleme maaleht, me ei saa teisiti.“

Riigikogu looduslike pyhapaikade toetusryhma esindaja Inara Luigas kõneles, et tema kodukandis Setomaal austataks tsässonaid ja kirikuid, kuid sama loomulikult kylastatakse ka looduslikke pyhapaiku. „Minagi olen käinud Miikse Jaanikivi juures silmi pesemas. Toetusryhmaga liitudes avastasin yllatuslikult, et meie riik yhe käega justkui kaitseks kõiki väärtusi, teise käega aga raiub hiisi, “ ytles Luigas.

Hiiesõpru tervitanud Maavalla koja vanema Madis Iganõmme sõnul oleme õnnelik rahvas, sest meie maal on säilinud arvukalt iidseid pyhapaiku. „Need on väekohad, kus meie väärikad esivanemad - ja täna ka meie - oma väga isiklikke mõtteid mõtleme, taotlusi ja palveid loome, kus ennast hästi ja kaitstuna tunneme.  Hoidkem pyhapaiku looduses, leidkem yles ja hoidkem pyha paik ka iseenda hinges,“ ytles Madis Iganõmm.

Tartusse kogunenud hiiesõprade pidurõõmu tumestas vaid teadmine, et eelolevatel aastatel on unustamise ja teadmatu inimtegevuse tõttu hävimas kuni 3000 pyhapaika ning riik ei soovi ka järgmisel aastal nende kaardistamist toetada. Tartu Ylikooli looduslike pyhapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku sõnul on meil siiski lootust hiiepaigad päästa. „Hiljuti toimunud avaliku arvamuse uuringu kohaselt soovib 86% Eesti elanikest, et riik tagaks hiite säilimise ning 74% soovib, et kirikuid ja hiisi rahastataks võrdselt. Seda ei oodata ei Vene, ei Läti, ei Soome riigilt, vaid meie oma Eesti riigilt. Meil piisavalt väge, et eelolevatel Riigikogu valimistel, oma igapäevaööd tehes, ametiasutustega suheldes ning ka lapsi kasvatades, valiksime väärtused, mis aitavad meie pyhapaikadel ja rahval pysima jääda,“ ytles Ahto Kaasik.

Syndmusel autasustati ka Hiite kuvavõistluse võitjaid. Võistluse hindamiskogu esimees, ajakirja Loodusesõber peatoimetaja  Helen Arusoo kõneles, et tänavune võistlus oli väga allikarohke ning mitmed allikapildid tulid ka auhinnalistele kohtadele. Teiseks avaldas muljet, et niivõrd palju kuvasid saatsid võistlusele meie hõimurahvad ning võistluse tase on seetõttu oluliselt tõusnud. „Hiite kuvavõistlus on muutunud rahvusvaheliseks ja on seda kindlasti järgnevatel aastatel veelgi enam,“ sõnas Helen Arusoo.

Marimaalt tuli autasustamisele kunstnik Ivan Bogomolov, kelle pildid pyhast Meresilma järvest võitsid kaks auhinda. Tema sõnul on Marimaal tänavu olnud palju juttu pyhast Meresilma järvest, mis on lyhikese ajaga ja teadmata põhjusel kaotanud suurema osa oma veest. „Kohalikud elanikud korraldasid selle iidse pyhapaiga juures palvuse, pakkudes Vee-emale ande. Peale seda pole järve veetase enam alanenud,“ ytles Ivan Bogomolov.

Hiie väe syndmust juhtis näitleja Maarja Jakobson. Kannelt mängis Ann Maria Piho, torupilli puhusid Kaie Mikheim ja Kristjan Priks. Regilaule laulis LüüTürr.

Hiie väe tunnustamise syndmust korraldasid Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus ning Maavalla koda seitsmendat korda. Aasta Hiie sõbra valisid esitatud kymne kandidaadi seast välja Maavalla koda, Hiite Maja SA ning Põlisrahvaste sihtasutus.

Ylesvõtteid syndmuselt