[text]
Täna on
3aa1d4a5bad15e165981ba9fadc4bce7_w320.jpgTartu ylikooli eesti keele ajaloo ja murrete professorilt Karl Pajusalult on mitu korda kysitud, miks on murdeid vaja. "Olen vastanud, et murdeid on vaja selleks, et meil oleks eesti keel."

Professor Pajusalu rõõmustab, et Eestis on hakatud hoogsalt looma murdesõnastikke. Juba 1980. aastatel ilmus kyll „Väike murdesõnastik“, mis esitab kõigi eesti murrete sõnavara levikuandmeid, ning Eesti Keele Instituudi kodulehelt on kasutatav ka suure „Eesti murrete sõnaraamatu“ algusosa, aga murrete kaupa on sõnaraamatuid tehtud vaid yksikuid. Neist suurimad „Võru-eesti sõnaraamat“ ja äsja ilmunud „Eesti-võro sõnaraamat“. Hiljuti ilmus ka mahukas „Hiiu sõnaraamat“.

"Murrete tähtsus pole yksnes ajalooline," selgitab Pajusalu, „Murded avavad eesti keele olemust sygavamalt kui kirjakeel.“ Näitena toob ta tõiga, et eesti keele kymnes murdes on kohaliku looduse, aga ka rahvakultuuri sõnu palju rohkem kui eesti kirjakeeles.

Loe edasi ja vaata ERR-s