[text]
Täna on

269ecd0db0e3f598646b48ae459e5245_w320.JPGMuhumaal on teada ligi 80 ajaloolist looduslikku pyhapaika, kus on käidud ravimas, palvetamas, rahvakalendri pyhi pidamas jm tavasid järgimas. Need on muistsed kogukondlikud kaitsealad ja väekohad. Saare edelaservas,  Aljava kylas asub pyhaks peetud Kunnati kivi, mida austatakse ja hoitakse tänapäevalgi.

Kivi on punakat karva, paar meetrit lai, vaks alla meetri kõrge. Kivi asub lagedal rohumaal ja selle juurest paistab kätte Kuura lõpp – yks Väikse väina lahesoppe.

Kunnati kivi on Muhumaa ainus lohukivi.  Kivi tasasel pealispinnal on paarkymmend kuni kahe cm sygavust ymarat lohukest läbimõõduga 4-9 cm.  Mujal Eestis on selliseid kive teada paar tuhat. Arheoloogid aravavd, et lohud on lihvitud 2000-3000 aastat tagasi. Kuid sellest, miks need lohud on tehtud, kuidas neid on kasutatud ja kuidas mõtestatud, vaikib nii maapõu kui pärimus. Pyhaks peetud ohvri- ja ravikive on lohukivide hulgas teada vaid mõniteist.

e559eb3d920a7bc14bb7f65d7f71cb70_w320.JPGVarem oli Kunnati kivi ymbruses kiviaedu ja teisi suuremaid kive, kuid nõukogude ajal veeti need põldude laiendamisel minema. Oleks ära veetud ka Kunnati kivi, kui kohalik elanik Vassel (Vassili) Randmets poleks seda kaitsnud. Vanemad kohalikud elanikud meenutavad, et Vassel oli nii kange mees, et ei lubanud kivi ära vedada. Hiljem võetud kivi muinsuskaitse alla ning selle juurde pandi ekslikult kivikalme silt.

Aastatel 2005-2011 toimus Muhus looduslike pyhapaikade ylevaatus. Kohalikke elanikke kysitledes saadi kivist kõnelevatele nappidele arhiiviteadetele olulist lisa.

Pärimused jutustavad, et kivi oli pyhendatud taevajumal Ukule, sinna oli viidud ande, selle ymber käidud, seal lauldud ja tantsitud. Kivi peeti au sees ka I Eesti Vabariigi ajal - kohalikke kooliõpilasi viidi seda vaatama ja kivile jäti ande. Vanamõisa kylas elav memm meenutas, et kivi jaoks sai lapsena alati midagi kaasa võetud. Nurme kyla memm aga kõneles, et kivist mööda minnes peab sellele midagi andma. Kord kui ta tuli mehega pärnaõisi korjamast ja neil muud polnud kaasas, jätsid nad kivile pärnaõisi.

Lahekyla mees kõneles, et  „ma ole ise ka pand sinna ja jahimehed ka panevad raha kivile“. 2007. aastal loeti kivil kokku yle 30 krooni metallraha. Tähelepanelik silm  võib ande  märgata ka kivi kõrval kasvaval kadakal. Okstele on seotud lõngajuppe, riideribasid ja vahest isegi heinakõrsi.

f1fdc1af7aac63cb2355b5039869e982_w320.JPGKivile anni jätmine toob õnne – kytile jahiõnne, kalamehele kalaõnne, põllumehele põlluõnne, ärimehele äriõnne jne. Kivile jäetud myntide jm andide varastamine aga toovat õnnetust ja võivat ka tervise viia.

Kivi väärtustamiseks on selle kõrvale pandud silt, teabestend  ja prygikast. Paraku rikuvad need vaadet pyhapaigale,  segavad selle pildistamist ja kasutamist. Loodetavasti paigutatakse need edaspidi kivist mõistlikku kaugusse tee äärde.

Teejuht. Kuivastu sadamast Kuressaare maanteed mööda ca 13 km kaugusel pöörata Vanamõisa kyla piiril vasakule (lõunasse). Sõita läbi  Ridasi, Leeskopa ja Nurme kya 4,8 km ning siis näitab Kunnati kivi teeviit vasakule (kagusse), Mööda  pinnaseteed tuleb minna veel 1 km. Kivi jääb teest paarikymne m kaugusele ning on juba eemalt näha.

Ahto Kaasik

Loodusesõber