Õhtujuht Maarja Jakobson ytles Rein Marani kohta: „Ta on yks meie rahva suurmeestest, yks eriline mees, kes oma loominguga on meie hinge kõnetanud. Tema lihtne objektiiv viib meid väga lähedale sellele, mida soovime hoida. Nii mõnigi meist on just tema filmide pärast leidnud tee looduse hingestatuse, hapruse, väe ja jõu tunnetamise juurde. Kõigis tema filmides on loodus moodustanud yhtse terviku meie pärimusega. Nii hiiefilmide kui ka varasema loominguga on vanameister ära teeninud tegelikult mitu hiie sõbra kirvest. Niisugusele mehele saab kirve usaldada, täie teadmisega, et ta seda kunagi kurjasti ei kasuta.“
Tunnustust vastu võttes ytles Rein Maran: „Eesti looduslike pyhapaikadega olen tegelnud viimase nelja aasta jooksul. See tänane tunnustus on minu jaoks erakordselt tähtis, erakordselt oluline, märgilise tähendusega. Ma näen siin palju neid, kellega olin koos suvistel Tammealusel. Ma pole
saanud nendega eriti rääkida, kuid olen pidanud neid filmilindilt pikalt vaatama. Need inimesed on saanud mulle omaseks, nagu pereliikmeteks, sest nad austavad pärimust, meie looduslikke pyhapaiku. Lisaksin veel, et looduslikud pyhapaigad on tegelikult maailma vanimad looduskaitsealad,
ajast, mil sõna „looduskaitse“ polnud veel olemas.“
Enne Hiie sõbra väljakuulutamist kõneles Liina Meta Kuuskmann EVT Põlisrahvaste Sihtasutuse nimel: „Meie esivanemate vaimne varandus, põlise rahva hinge tarkus elab meie pyhades paikades, vanades taluhoovides, liivastel kylateedel, tähti täis taevakaares… Täna on hea, et me võime
lugeda raamatutest meie esivanemate pärandist. Kuid on tarkusi, mida saab ainult sellelt kivilt, kellele juba isa andis ande, veelt, kellele juba isa kaapis hõbevalget, puult, kelle okstesse juba isa sõlmis paela. Need on esivanemate tarkused sellest, kuidas elada loonaga (loodusega) tasakaalus. Selle tarkuse vägi peab säilima kivis, vees ja puus ka meie laste jaoks, sest ainult see paneb õitsele maa ja annab tarkust hingele.“
Hiiesõbralike ettevõtmiste eest anti tänukirjad muudelegi väärikatele inimestele.
Graafik Viive Kuks on jäädvustanud Võrumaal Võhandu Pyhajõge, Uku koobast, Tamme-Lauri tamme ning on toonud oma taiestel osakese nende paikade väest meie kodudesse ja avalikku ruumi.
Helilooja Pärt Uusbergi tundlik muusika Rein Marani dokumentaalfilmile “Hiite lummus” võimendas filmi kauni pildikeele sõnumit. Mõned aastad varem valmis heliloojal Ernst Enno sõnadele kooriteos “Ma kuulan”. Muusika ja sõnad sulasid yhte ja syndis lummav hiielaul.
Läänemaal Vana-Vigalas asub põline hiiekoht. Hiit läbib oja, mille orus ja kaldail on kesk põlde säilinud tukake hiiemetsa. Õpetaja Krista Tõldmaker ja pärimusryhm Kiitsharakad on hiiekohta korrastanud, tutvustanud hiiega seotud pärimusi nooremale põlvkonnale ning on hoidnud pyhapaigal silma peal.
2015. aastal valmis lyhifilmide sari “Eesti looduslikud pyhapaigad”. Režissöör Anna Hintsi ja produtsent Kadriann Kibuse sari tutvustab tuntud ja vähetuntud looduslikke pyhapaiku ja kutsub neid hoidma. Lummavas pildikeeles avaneb vaataja ees pyhade paikade ilu ja valu, vägi ja haprus. Filmid pakuvad uusi teadmisi, tekitavad kysimusi ja mis kõige olulisem, jätavad kohaloleku ja kogemise tunde. Pyhapaikade igavikulist tähendust mõtestasid olympiavõitja Gerd Kanter, luuletaja ja Tartu Ylikooli vabade kunstide professor Kristiina Ehin, näitleja Mari-Liis Lill, keskkonnakaitsja, omavalitsustegelane ja kirikuõpetaja Tanel Ots, laulja Tõnis Mägi ning rahvusvaheline ärimees Sonny Aswani.
Syndmusel anti yle ka hiite kuvavõistluse auhinnad. Lähemalt auhinnatud fotodest:
http://www.maavald.ee/uudised-10228-2015/5052-hiite-kuvavoistluse2015-voitjad;
http://www.maavald.ee/uudised-10228-2015/5051-hiite-kuvavoistluse-voidukuvad-2015.
Kuulati Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku ylevaadet hiite aastast. Rõõmustavate uudiste hulgas oli looduslike pyhapaikade uue arengukava algatamine, kurb jälle see, et arengukava järgi võetakse arvele ainult need pyhapaigad, millest on juba arhiiviandmeid. Nii aga võivad paljud hiied hävida. Hiiesõbrad ootavad pikisilmi uut Muinsuskaitseseadust, mis muudaks looduslikud pyhapaigad omaette mälestiste liigiks. Samuti oli Kaasik mures hiite pärast, mida ohustab Rail Balticu trassi ehitus.
Anssi Alhonen tõi tervitusi Soomest. Viimane aasta on Soomes olnud ainulaadne looduslike pyhapaikade uurimises ja tuntuks tegemises. Omausuliste yhing Taivaannaula on oma hiiteprogrammi abil kaardistanud yle 300 hiie. Seni on Soomes hiieteadlikkus olnud väga nõrk, kuid on viimasel ajal paranema hakanud, eriti pärast seda kui 28.03. on kuulutatud Soome hiite päevaks. Alhoneni sõnul on Eestis toimuvast hiite kuvavõistluslest rääkimine aidanud Soomes hiie mõistet tuttavaks teha ning tänas selle eest võistluse korraldajaid.
Hiie väe syndmusel laulis väekaid meestelaule lauluselts LüüTürr, torupilli, kannelt ja hiiukannelt mängisid Kaisa Kuslapuu ja Sille Ilves. Õhtut juhtis Maarja Jakobson.
Aasta Hiie sõpra valivad Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, Sihtasutus Hiite Maja ja EVT Põlisrahvaste SA; Hiie väe syndmuse korraldasid tänavu kaheksandat korda Sihtasutus Hiite Maja, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade
keskus.
Syndmuse kuvaalbum Hiie väe näoraamatu lehel
https://www.facebook.com/hiievagi/photos_stream