Noorte peaauhind I/II „Rahaallikas“. Rikardo Vallik (15 a)
Saaremaa Valjala kihelkonna Valjala-Ariste (Jursi) küla Rahaallikas.
Ariste küla rahaallikas asub Rahaallikamäel. Mägi on nime saanud allika järgi. Rahaallikas oli üle kogu Valjala kihelkonna tuntud, usuti, et allikavesi ravib silmi. Andideks tahab rahaallikas peamiselt münte. Kuid vanasti annetati ka hobuseraudu, raudnaelu ja hõbevalget. Pildile sain vihmaringid Rahaallikal.
|
Noorte peaauhind I/II „Neroika – mägede valitseja“. Nikita Volkov (13 a)
Venemaa, põhjapoolsed Uuralid, Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond, Berjozovo rajoon, Neroika mägi.
Neroika (Mansi k. Njor-oika - mäetaat või mäevanamees) on manside püha mägi. Põhjapoolsed Uurali rahvad – mansid, handid, neenetsid, sürjakomid – peavad teda vaimuks, pühaks olendiks. Neroika on põhjapoolsete Uurali mägede püha kaitsja, „mäevana“, „mägede valitseja“, „mägede isand“, „mäemees“. Selle mäega on seotud palju mansi ja teiste Uuralite ja Lääne-Siberi rahvaste legende ja pärimusi. See 1645-meetrine kõrgustik – kõiksuse kaitsevaim – hoiab tasakaalu ja rahu. Kui tungida tema valdustesse luba küsimata või halbade kavatsustega, muudab mägede isand inimese ühe pilguga kiviks. Neroika pühale mäele võivad minna vaid mehed. Mäkketõusu või neis paigus muu tähtsa tegevuse, jahiretke, kalapüügi eel tuleb mägede valitseja Neroika käest luba küsida: katta lõkke juures laud ja lepitada kaitsevaimu hea kostiga. Kuva on tehtud noorte turistide kokkutulekul. Neroika kohta käivaid legende ja pärimusi rääkis kirjanik ja mansi pärimuste uurija Tatjana Slinkina.
|
Uurali rahvaste auhind „Manpupuner“. Natalya Onishchenko
Venemaa, Komi Vabariik, Troitsko-Petšorski rajoon, Uurali mäestik, Manpupuner
Manpupuneri kaljud kujutavad endast seitset kivisammast Uuralitest läänes, Komi Vabariigi Troitsko-Petšorski rajoonis. Nad asuvad Petšora-Ilõtši looduskaitsealal Ilõtši ja Petšora jõgede vahel Man-Pupu-Nyori mäel (mansi k. Man' pupu njor - väikese vaimu mägi või väike vaimumägi“). Neid tuntakse ka kui Seitsme Tugeva Mehe kaljurivi ning Komi Vabariigi sambaid. Komi keeles tähendab nende nimetus „Jumalakujude mäge“. Manpupuneriga on seotud hulk pärimusi. Kunagi peeti neid kohalike manside poolt pühaks ning nende otsa ronimine oli seetõttu keelatud.
|
Hiite auhindt
„Müstiline hiiesalu“. Kathi Koch
Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu.
Kiigeoru hiiesalust sain teada sirvides internetis erinevate pühapaikade pilte. Iga pilt, mis mu tähelepanu köitis, oli taaskord tehtud just Kiigeoru hiiesalus. Seetõttu otsustasin kaamera kaasa võtta ja ka ise kohale minna. Kummaline oli see, et telefoni GPS ei tahtnud mind algselt üldse kohale juhatada. Kõigepealt sõitsin autoga mitu korda pühapaigast mööda ning kui viimaks õigesse kohta jõudsin, suunas seadeldis mind endiselt pidevalt alast välja. Otsustasin siis viimaks tehnika kõrvale jätta ja enda taju usaldada. Kiigeoru hiiepuud on looduskaitse all. Seal kasvavad kümme künnapuud, mis kõik jutustavad vana hiie olemasolust. Seal on ka kividest laotud altar, üksik lohuga kivi ja hiieallikas.
|
Pühade puude auhind „Lalli hiiekoht ja hiiemänd“. Sigrid Uutsalu
Tartumaa Kambja kihelkonna Lalli küla hiiekoht ja Iisi mänd.
Lalli hiiemäel ringi sõites jõuab kõrgemale künkale, kus asub hiiekoht ja püha mänd. Õhtuhämaruses ja vaikuses on kuulda jõe sulinat ja näha päikesekiirte tungivat läbipääsu põõsastest ja puudest. Männi all pildistades ja vaikselt olles tekkis tõsiselt tunne, et tegemist on pühapaigaga, kuna mänd oli võimas ja väga ilus. Kui tahan pääseda Tartu linna mürast, siis see on üks kindel koht kuhu ma rahu otsides minna soovin.
|
Pühade kivide auhind. „Nõiduslik hommik“. Urve Hermann
Harjumaa Sahataguse (Harju-Jaani) kihelkonna Kiviloo küla Nõiakivi.
Ühel udusel sügishommikul olin teel Jäneda poole ja sõitsin mööda Kiviloole pööravast teeotsast, kui korraga tundus, et hiigelsuur karu liigutab vasemal... Pidasin kinni ja tunnistasin tükk aega kivi, mis mulle judinad selga oli ajanud. Nõiakivi oma hookuspookustega. Ta on tõesti suur, kui ta sammhaaval udust välja sirutub.
|
Pühade vete auhind „Allikakaev“. Margus Vilisoo
Ajaloolise Harjumaa Rapla kihelkonna Jalase küla Suurkivi allikakaev.
Olin sellest kohast mööda sõitnud oioi kui palju (lihtsalt polnud teadlik) ... sellel hommikul, aga läksin ja vaatasin (tänu Maaameti kaardirakendusele) ning üks paljudest tehtud ülesvõtetest on siin. Sain teada, et see koht on olnud Muinasasula kohaks I AT algus - II AT. Väga põnev, seal lähedal asub veel Hiiemets ja Liukivi.
|
Looduskaitse „Ulatavad käed“. Urve Hermann
Pärnumaa Kõrve (Mihkli) kihelkonna Mihkli küla Keblaste hiietammik.
Mihkli tammikusse sattusin tänu Looduse Omnibussile reisil Kurese külla ja Soontaga linnusele. See on tõeline tammik, tundub, et ta ei lõpegi ära. Pindala 88 ha. Võimsad võrad ja tihedalt puid külgkülje kõrval. Huvitava loo leidsin tammede alt infotahvlilt, sealt selgub, et vanasse hiiepaika ehitati tõenäoliselt maharaiutud hiiepuudest esimene Mihkli kirik, 1236.a. oli see juba olemas. Siis järelikult on sel hiiel vanust vähemalt 800 aastat. Mind köitsid Mihkli tammikus puude võrad ja kuuldud lood sellest, et puudel on oma keel, mida nad räägivad juurte kaudu seeneniidistike abil. Puudel on ka tundemeel, mis väljendub piltlikult üksteise abistamises. Kui märkasin ettepoole küünituvaid oksi, siis tekkiski mulje puudest, kes ulatavad üksteisele käed ja püsivad edasi 800 aastat.
|