Elurikkuse Erakond ja Hiite Maja sihtasutus kutsuvad eeloleval pyhapäeval 24.02. tähistama Eesti Vabariigi 101. aastapäeva looduslikes pyhapaikades. Võtke kaasa lipud ja rõõmus tuju, et muuta see päev pidulikumaks ja tuua oma kodudele, seltsidele, ettevõtetele ja riigile väge ja põlist tarkust. Meie maa asustuslugu on sada korda vanem kui Eesti Vabariik. Hoidkem seda pärandit ja tähistagem koduriigi synnipäeva põlisele metsarahvale kohaselt hiiepaikades!
Mitmel pool Eestis korraldatakse aastapäeva puhul pyhapaikade yhiskylastusi. Nii oodatakse inimesi 24.02. kl 13 Harjumaal Kose valla Saula Siniallika hiide, Läänemaal Lääne-Nigula valla Jalukse hiide, Virumaal Lyganuse valla Purtse hiide, Pärnumaal Häädemeeste valla Rannametsa kyla Tõotusmäele ning Põlvamaal Taevaskoja pyhapaika.
Hiite Maja sihtasutuse juhataja Ahto Kaasiku sõnul hoiavad hiied meie juuri ning nendega seotud traditsioonide hoidmine on Eestile oluline. „Hiied on vanimad kaitsealad ja väepaigad, kus meie rahvas on palju põlvi kaitsnud loodust, tähistanud pyhi ja kogunud jõudu. Võib öelda, et hiites väljendub kodumaa-armastus ja austus elu vastu. Meie esimene rahvuslipp pyhitseti 1884. a Pyhajärve veega ning enne sõda oli tavaks koguneda tähtpäevadel hiiepaikadesse sini-must-valgete lippude all. Soovime, et pyhapaikade pärand kestaks edasi ja toetaks meie rahvuskultuuri, elukeskkonda ja riiklust. Eesti juured on hiites.“ ytles Ahto.
See võib olla viimane kord, kus me saame enamikku oma hiiepaiku vabalt kylastada. 20.02. võttis Riigikogu 43 poolthäälega vastu seaduse, mis vähendas oluliselt vaba juurdepääsu kinnismälestistele. Kui seni on tagatud juurdepääs kõikide kinnismälestisteni, siis uue seaduse kehtima hakates on juurdepääs tagatud yksnes seal, kus on väljakujunenud teed ja rajad. Paraku ei vii enamiku maastikul asuvate mälestisteni täna yhtegi teed ega rada, sest need on möödunud aastakymnetel maaparandusega hävitatud.
Kuigi enamik põliseid looduslikke pyhapaiku on täna kaardistamata ja tuhanded neist on unustamise tõttu kadumas, peab Eesti rahvas neid oluliseks. Erinevate avaliku arvamuse uuringute kohaselt peab valdav enamik elanikkonnast hiisi jt ajaloolisi looduslikke pyhapaiku oluliseks ja soovib, et riik tagaks nende säilimise. Selline hoiak iseloomustab yhtlaselt erinevaid yhiskonnaryhmi, erinevate usundite pooldajaid ning ka eesti- ja venekeelset elanikkonda. Uuringufirma Faktum ja Ariko juhi Kalev Petti sõnul on Eestis vähe nähtusi, mille suhtes valitseks yhiskonnas niivõrd tugev konsensus, kui looduslike pyhapaikade tähtsuse osas. 2014. a tehtud uuringu kohaselt ootab 86% Eesti elanikkonnast, et riik tagaks looduslike pyhapaikade säilimise. 30% vastanutest kylastab mõnd looduslikku pyhapaika vähemalt kord aastas ning 70% vastanutest vähemalt kord mõne aasta jooksul. Samuti kylastaks 70% vastanuist pyhapaiku sagedamini, kui nendega seotud teave oleks paremini kättesaadav.
Võtke kaasa suured ja väikesed lipud ja tulge kogu perega!
Syndmuse lehekylg: https://www.facebook.com/events/626011861173822/
Loe ka artiklit sini-must-valge lipu ja hiite ajaloolistest seostest ning tutvu heade hiietavadega. https://elurikkuseerakond.ee/eesti-sunnipaeval-lippudega-hiide
Looduslike pyhapaikade kaardi leiate siit: http://hiiepaik.ee/vaata/kaardirakendus/
Mobiilisõbralik kaart avaneb siin: http://hiiepaik.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=09558607d1dd4c07acc46c338b2196ac
Kuvad: Taevaskoda, Eesti Vabariik 100, Tiit ja Anneli Kaasik