[text]
Täna on

Tuul tuli ja Lill ütles
Viio Aitsam


Eestis hakkab laienema huvi maakeelsete eesnimede vastu. Siseministeeriumi ametlikud teated liigitavad maakeelsed eesnimed enamasti harvaesinevate hulka. Pärl on samas reas Dyavolessa-Mariaga, Kõu kõrvu Kerden Krismar Keyniga.

Asjaosalised, omas keeles mõistetava tähendusega nime kandjad ja andjad on märganud, et maakeelsete eesnimede levik laieneb.

“See on loomulik vastureaktsioon suurele rahvusvahelista-misele, mida praegu nimede kallal toime pannakse,” ütles Kalle Eller.

Enesetunne hea

70ndate lõpus panid Kalle Eller ja Tõnn Sarv kokku käsikirjalise maakeelsete nimede nimistu, mis hiljem ilmus ajakirjas Vikerkaar. Arvatavalt on see praegu ainus teadaolevate ja analoogia põhjal tuletatud maakeelsete nimede koond. Kalle Elleri sõnul on see abimaterjal huvilistele, mis tähendab, et nimede allikas ise me ümber on tegelikult lõputu.

“60ndate lõpul ja 70ndate alguses algas huvi oma juurte vastu. Tõnni ja Kalle käsikiri sai valmis kas 1978 või 1979,” meenutas Tartu ülikoolis töötav inimgeograaf Heno Sarv.

Samal ajal lähtus hoogustunud liikumisest oma lastele nime pannes terve sõpruskond – vennad Sarved (Heno, Tõnn ja Mikk), Kalle Eller ja Kaido Kama.

“Miku lapsed said nimeks Kaur ja Lill, Tõnni lapsed Ott ja Mari, Kalle Elleri poja nimi on Kahrut, mis tähendab lõunaeesti keeles väikest karu,” loetles Heno Sarv.

Vahest kõige rohkem on ajakirjanduses juba mainitud Kaido Kama laste nimesid: Susi, Kärg, Põvvat, Põim, Pikne ja Mõtus. Heno Sarve tütarde nimed on Kail, Pihel, Tuul ja Meel.

“Tundub, et neli neiut on oma nimedega väga rahul. Mu enda nimi pole ka väga sageli kasutatav. Eri moodi nimi annab üsna tugeva identiteeditunde, ka rahvusliku identiteedi. Maakeelseid nimesid võiks aina soovitada,” ütles Heno Sarv.

Inimesed harjuvad

“Valesti mõistmisi on päris sageli. Näiteks inimene, kes mind aasta otsa on tundnud, küsib, et mis su päris nimi on. Arvatakse, et Lill on hüüdnimi,” jagas kogemust Lill Sarv.

Mida vanemaks ta saab, seda sagedamini kuuleb teistelt, et tal on väga ilus eesnimi. Ülikoolikaaslaste naljad käivad asja juurde, näiteks ütlemised, et läheme sünnipäevale ja võtame lille (Lille) kaasa.

“Need on positiivsed ütlemised. Aga seda küll pole, et ma lilledega mingit erilist sidet tunneks,” ütles Lill.

Tuul Sarv on samuti rahul, et ta eesnimi pole tavaline, ei kattu teiste nimedega: “Ma pean Pihla nime küll harukordsemaks. Väiksena arvati, et Tuul on hoogsam ja Pihel rahulikum. Ei usu, et meil nii on.”

Tuul uskus, et inimesed on tänapäeval eriliste nimedega juba harjunud. Tema tutvuskonna noorem ring otsib oma lastele nimesid just omakeelsete hulgast.

“Kindlasti plaanin ka oma lastele panna sama laadi nimed,” lubas Kärg Kama, kelle õde Põim juba ongi oma tütre nimeks pannud Ere Lee.

Igal nimel lugu

Mikk Sarv tsiteeris põlisrahvaste tarkusel tuginevat juhtimiskoolitajat Harrison Owenit: “Maailma luuakse lugudega ja juhitakse juttudega.”

Inimese nimi on üks väike osa tema oma maailma loomise loost. Kui pead lugu nimest, kuulad ka loo ära. Paljudel põlisrahvastel on uskumine, et lastes sünnivad esivanemad siia ilma tagasi. Lapsele pannakse esivanema nimi ja tema lugu jätkub.

Kärg Kama rääkis, et nende peres on igal nimel oma lugu. Ta enda nimi tähendab lõunaeesti keeles musträhni. “Minu sünni ajal oli metsas musträhnide pulmalend. Emal ja isal oli nimi kokku lepitud. Aga nii, et kui tuleb hele laps, siis saab ta nime meekärje järgi, ja kui tume laps, siis musträhni järgi. Mina olen eluaeg tumeda peaga olnud.”

Pikne sai Kärje jutu järgi nime haiglast koju jõudnuna, kui esimest ja seni viimast korda pikne Kaido Kama talu juures puusse lõi. Põvvatu (võru keeles “põua tehtud”, “põuast üle käidud”) nimi tuli sellest, et sündimise ajal oli suur põud.

“Meie noorima venna nimi on Mõtus Lõmaš,” rääkis Kärg Kama, seletades, et Lõmaš tähendab udmurdi keeles lumist. Väikevenna ema on udmurditar.

Heno Sarv jutustas, kuidas ta esimese tütre sünni ajal oli koos vend Mikuga ekspeditsioonil Jamali poolsaarel. Tee- ja reisiolude tõttu venis käik pikemaks. “Jõime tundras kailuteed ja sealt sai oma nime Kail. Miku peres oli samal ajal sündimas poeg, kes sai nime tundras lennanud kauride järgi.”

Heno Sarv ütles, et tol ajal oli tunne, nagu võiks tüdrukutele rohkem sobida taimenimed ja poistele loomanimed. “Seda teadmist ma hiljem Tuule ja Meelega natuke rikkusin. Kui Tuulele esimest korda silma vaatasin, mõtlesin, et ta võiks olla õrn tuuleke,” rääkis ta. “Aga seda väljendavat sõna eesti keeles pole. Tuul ei märgi tuule õrnust ja vahel ta oligi hoopis tormakas laps.”

“Maakeelsed nimed pole ajalooliselt olnud sugugi nii ekstravagantsed kui üldiselt arvatakse. Saaremaal oli näiteks Kõu eelmise sajandi alguses üsna levinud nimi. Inimesed lihtsalt ei tea seda,” ütles Kärg Kama.

Vägagi levinud on Kiur, Käbi, Ott, Elo, Ilo jne, mille puhul tähenduse peale tihti lihtsalt ei mõelda.

Kärje sõpruskonnas pannakse lastele üha rohkem maakeelseid nimesid. Lisaks levivad maakeelsete nii-öelda poolpehmed variandid nagu Säde ja Pääsu.

Kärg Kama rääkis, et on ise kogenud, kui halvasti jäävad meelde inimesed, kel nimi, mida Eestis kannavad tuhanded. Ta on märganud, et selliste nimedega inimestele jäävad võibolla just seepärast külge kummalised hüüdnimed. Kärje enda ühe sõbranna hüüdnimi on näiteks Kott.

Ka Heno Sarv märkis, et tegelikult on maakeelsed nimed käibel olnud igal ajal. “Minu ja mu abikaasa pere traditsioonides on selline nimepanek sees. Minu ema nimi on näiteks Veata. Igal ajal on peresid, kes just maakeelseid nimesid eelistavad.”



Valik maakeelseid nimesid
• Aas, Agan, Agu (Ao), Aim, Ainus, Alk, Armas, Aro, Aru, Astel
• Ebe, Edel, Edu, Eha, Ehe, Ehm, Elo, Ere, Ergas, Erk
• Haab, Haigur, Hain, Haugas, Hea, Hein, Helm, Himot, Huik, Hõbe
• Ida, Igalemb, Ihameel, Ihes, Ilm, Ilmalemb, Ilo, Ilus, Ilves, Iva
• Jaolemb, Joom, Jumekas, Jumi, Jumikas, Juus, Jõhv, Järv
• Kaaren, Kahru, Kaja, Kali, Kalju, Kallis, Kare, Karu, Kuld, Kõu
• Laas, Lall, Lang, Laul, Lee, Lehis, Leid, Lemm, Liiv, Loits
• Maa, Malbe, Maran, Maru, Meri, Mesi, Mure, Muru, Mõtus, Mägi
• Neem, Neitsit, Niglas, Niin, Niit, Nisu, Nurm, Nõmm
• Oda, Orav, Org, Osm, Ots, Otelemb
• Pahr, Palu, Piho, Pikne, Pillik, Pilv, Pisut, Puu, Põld, Päike
• Rahe, Rahn, Raju, Raud, Roots, Rusk, Rute, Rõõm, Räni
• Saar, Sale, Samm, Sirge, Sisask, Sulin, Sutepelg, Suvi, Säde, Säuk
• Taim, Tart, Tasulemb, Tee, Tont, Toom, Tore, Tugi, Tui, Tõll
• Uba, Uhke, Unipäiv, Urb, Urm, Usk, Ustav, Uure
• Vagu, Vahe, Varjelemb, Veli, Vesse, Viires, Vilivald, Viu, Vägi, Välk
• Õdak, Õige, Õigemeel, Õis, Õlut, Õnn, Õu
• Äke
• Öö
• Ylane, Ylev, Ylg, Ylo

Allikas: Maavalla Koja kodulehekülg
www.maavald.ee (link Maausk/ Eluring)


Maaleht
20.02.2003
http://www.maaleht.ee/et/article?article_fid=6143&article_aid=23636&article_issue_number=802