Rando Toominga intervjuu Kalle Elleri ja Ahto Kaasikuga
KesKus
http://www.kes-kus.ee/1201/index.htm
XII 2001/ I 2002
Lõpetage palvetamine! Kirik on erastatud
RIIK KOTIB EESTIT MAAGA: Rando Tooming kuulab maausulist Kalle Ellerit, kes süüdistab riiki sakraalmaadega sahkerdamises. Sakraalmaade all peab Eller silmas muistseid pühapaiku ja hiisi, mis peaksid kuuluma üldrahvalikku omandisse nagu kirikud või looduskaitseobjektid.
Riik käsitleb eestlaste muistseid pühapaiku erastatavate aladena ning lähtub seega omandiõigustest, mille on paika pannud erinevad okupatsioonid taanlastest venelasteni. Tänaseks on Eestis ainult paar munitsipaalobjekti staatuses olevat muistset hiit. Ülejäänut proovitakse parseldada, väidab Maavalla Koda.
Mis on Maavalla Koda?
1980ndate lõpul loodi rea nüüdseks unustusehõlma vajunud organisatsioonide seas ka muinsuskaitseklubi Tõlet. Tõlet tegutses kokku kuus aastat. Maailmavaateliselt samastati end Eesti, üldisemalt põhja-metsavööndi ja Põhja-Ameerika algasukatega. Vaimseid mõjusid said tõletlased Kustas Utuste, Uku Masingu, Kalle Elleri, Jaan Kaplinski ja Pentti Linkola töödest. Tõlet lõpetas tinglikult oma tegevuse Maavalla Koja loomisel 1992 aastal.
"Kodasid on Eestis kolm - Viljandi- ja Võrumaa maausulisi ühendav Emujärve Taarausuliste ja maausuliste Koda, Tartu maakonna elanikke ja nende järeltulijaid ühendav Emajõe Koda ning Põhja-Eesti maausulisi ühendav Härjapea Koda. Need kolm koda moodustavad taarausuliste ja maausuliste Maavalla Koja, mis võrdub koguduste liiduga. Nii nagu on näiteks Eesti Evangeelne Luterlik kirik. Maavalla koda registreeriti ametlikult kirikuregistris 1995ndal aastal," seletab Ahto Kaasik lahti maausuliste kodade struktuuraalse jagunemise. Ahto Kaasik on üks maausuliste kojavanematest.
Maaomandi küsimus
Kalle Elleri sõnul maaomandit Maavalla Kojal, näiteks erinevalt Eestis registreeritud kirikutest, praegu hetkeseisuga ei ole. Maaomandi tekkimise aluseks võivad Maavalla Koja põhikirja järgi olla ostud ja annetused. "Ilmselt selle valitsuse koosseisu ajal me selleni ei jõua. Kunagi vast ikka. Me tahame saada riigi käest lepinguid maa kasutamise kohta. Meie huviobjektiks olevad maa-alad ja -kohad on niigi tihtipeale juba looduskaitseobjektideks."
Sisuliselt tähendaks Maavalla Koja idee teise usulise kolmnurga loomist. Esimene kolmnurk - kirik, riik ja muinsuskaitse eksisteerib seaduslikult üle Eesti. Riigi ja kiriku koostöö üheltpoolt, pluss kiriku kasutatav sakraalhoone, mille heakorral hoiab silma peal muinsuskaitse. Omausulistel tuleks muinsuskaitse asendada looduskaitsega - hiied jm vanad pühapaigad on maausuliste kasutuses, ent looduskaitsega koostöös säilitatakse nende naturalistlikku ning igiväärtuslikku omapära.
Kirikut ei saa keegi osta ega erastada. Sama reegel peaks kehtima eestlaste iidsete pühapaikade kohta, olgu seal all olev maatükk nii magus kui tahes.
Ja siin ongi lünk...
„Tammealuse naabruses oleval hiiemäel on mobiiltelefonimast ning ükski pretensioon selle mahavõtmiseks pole vilja kandnud“, ütleb Eller. „Kujutage ette Muhu kiriku surnuaeda analoogses olukorras!“
Õigussüsteemi väärastumine
"Mis on õigussüsteem, mida üldse tähendab õiguslik? Me ei saa väita, et meie riigi õigussüsteem põhineb meie kui põlisrahva loomulikul omandiõigusel; pigem on see okupantlik suksessioon," väidab Kalle Eller. "Kui pühapaik ei olnud konkreetse talu alal, siis ta kuulus külale või kihelkonnale." Seadus peaks sel juhul ette nägema, et sellised maad munitsipaliseeritakse, s.t kuulutatakse külakogukondade järglasteks praegused omavalitsusühikud. See oleks loogiline ja õiguslik jada.
"Õiguslik jada johtub okupatsioonidest," väidab Eller, "kaasaarvatud viimane. Oleks tarvis jõuda selleni, et suhtumine muutuks. Peab tunnustama mingisugust hoopis vanemat õigust kui seda on erinevate okupantide erinevatel aegadel kehtestatud erinevad aktid. Me teame ju, kust see absoluutne maaomandiõigus saksa mõisnikel tuli. Õigusetusest. Rooma õiguse alus on see, et õigusetusest ei sünni õigust! Järelikult sellist õigust ei sündinud."
Siinkohal viitab Kalle Eller keskaegsele ja sellest jätkuvale omandile, mis oli jagatud kolme osapoole vahel. Esiteks rahvas põlise omandiõiguse alusel, talupoegkond. Teiseks suveräänid või süseräänsete õigustega maahärrad ja kolmandaks ordu või piiskopid vms, kes loovutasid oma süseräänse õiguse kas Taani, Rootsi või Poola maavalitsejatele. Rahulepingute tulemustena koondus õigus Rootsi kuninga ja kõige lõpuks Vene keisri kätesse. Tekkinud omandisuhe põlistus mõisniku kasuks ja muutus lõpuks sohi tulemusega absoluutseks alates Roseni deklaratsioonist (1739), mis võimaldas siinmail (erinevalt näiteks Vene impeeriumi ülejäänud osadest, kus talupoeg valdavalt vabastati koos maaga) vabastada talupoeg ilma maata.
Mitu korda peab põlisrahvas oma maad välja ostma?
Maa tagasiostmise käigus aeti talupojad omavahel tülli. Sellega lõhuti maarahvas kui etniline ühik. Mõnekümne aasta jooksul. "Murtud meelega inimestele, tallalakkujatele, anti soodustused ja pandi nad majanduslikult eelisjärjekorda võrreldes kindlameelsematega," sõnab Härjapea Koja vanem Kaasik mornilt.
Sarkastiline Eller: "Kui me räägime usundilistest, sakraalmaadest, siis praegune Eesti Vabariik hiisi sakraalmaaks ei loegi. Mis on väga vaidlustatav, sest üks Eesti Vabariigi asutuse ametnik jälle luges, Siseministeeriumi usuasjade volinik. Vabariigi ametnikud ise tõlgendavad probleemi erinevalt. Sakraalmaade õiguslik pärija on tegelikult Maavalla Koda. Soovitus Maavalla Kojal tagasi osta need maad on ühelt poolt võhiklik ja teiselt poolt küüniline."
Kristlasest eestlane on oma osast, ses suhtes, mis puudutab iidset põlisrahva sakraalmaad, loobunud," kinnitab Eller. "See ei tähenda samas, et need, kes ei ole loobunud, oleks kaotanud oma õiguse sellele maale. Ja see on tõlgendatav just nimelt niiviisi ja mitte kuidagi teisiti."
Seadus ütleb, et kogukondlik maaomand kuulub munitsipaliseerimisele, juhul kui ta ei kuulu tagastamisele või erastamisele.
Eesti Vabariigis neokolonialistlik režiim?
Maausulised vaatlevad Eesti Vabariiki kui neokolonialistlikku – siinne kõrgeim autasu on Maarjamaa orden. Neitsi Maarjale pühendas selle maa piiskopp Albert, kes sel hetkel oli vallutajate dominant.
See sümboliseerib omausuliste jaoks esimest teadaolevat suurt vallutust, mille käigus ½ Eesti aladel elanud rahvast tapeti.
Hoolimata vastuolu tunnetamisest riiklike tõekspidamistega väidab Maavalla Koda, et järgib kõiki siin kehtivaid seadusi. "Me oleme siiani ikkagi pelgalt usuorganisatsioon. Usuühing ja ei midagi muud," selgitab Kaasik. Koda ei tunnista aga korruptsiooni, korruptiivseid meetmeid, telefoniõigust ja muud taolist. "Ei mingit respekti mitte mingisuguste ametiisikute vastu ükskõik millisel tasandil," kõlab Elleri ühemõtteline loosung.
Poolik positiivne poolpretsedent
Septembrikuus jooksis kohalikust ajakirjandusest läbi teade Virumaal muistse Mahu kihelkonna Samma külas asuvast Tammealuse hiiest. Traditsiooniliselt asuvad hiies kaks raviallikat, seal kasvab arvata 70-aastane võimas tamm, mille juurte juures on näha ka vana hiietamme jäänuseid.
Vallavolikogu otsusega lubati hiiealune maa lõpuks peale asja teab mitmendat korda arutluse alla võtmist munitsipaliseerida. Sel ajal kui me Härjapea koja vanema Ahto Kaasikuga ja Maavalla koja maavoliniku Kalle Elleriga kokku saime ja neist asjust kõnelesime, ei olnud positiivne lahendus veel saabunud.
Maausulised
Põhikiri: Sätestab kahe liini võimalused korraga -maausuline ja taarausuline. Taarausu liikumine tekkis I Eesti Vabariigi ajal, oli suhteliselt rahvarohke, ent nende usulised tõekspidamised ning traditsioonid olid suhteliselt kunstlikud. Taarausu liikumine ennast nõukogude ajal ei taasloonud.
Printsiip: Ei "laena" midagi teistelt rahvastelt, teistest kultuuriruumidest ega loo uusi traditsioone.
Suhted teiste usuvoolude ja kirikutega: Head. Koostööd tehakse usuvabaduste ja kodanikeõiguste tagamise pinnal. Kuuluvad usuliste ühenduste ümarlauda koos juudi organisatsioonide, Eesti Islami Koguduse, Eesti Baha`i Koguduste Liidu, Krišna Koguduse ja budistlike kogudustega.
Dogmad ja usulised kohustused: Puuduvad.
Teisendid: Näiteks Haldjausk. Lõuna-Eestis hüütakse neid emad ja isad, Põhja-Eestis ja saartel haldjateks. Mõlemad nimetused tähistavad enam-vähem ühtesid ja samasid jõudusid. See on maausu üks osa.
Misjon: Maausulised reeglina misjonitööd ei tee, pigem taunivad.
Põhilised väärteisendid: Uuspaganlusega ega satanismiga, millega maausulisi pidevalt seostatakse ei ole neil mingisugust pistmist. Saatanakummardamine on maausuliste jaoks üks kristluse vorme.
Pretsedent indiaanlastega: Kui mohawkide iidsele kalmistule kavatseti rajada golfiväljakut, kogunesid viimased oma maad rinnaga kaitsma. Vastasseis kestis pool aastat, mohawke asusid toetama teised indiaanlased ning ka osa Ameerika valgest ja mustast elanikkonnast. Golfiväljakut ei rajatud. Maausulised näevad selles näites paralleeli