Laupäeval, 04. kooljakuud kogunes paarkymmend inimest Muhu noortekeskusesse kuulama Maavalla Koja teabepäeva põlisrahva maailmavaatest ja tavadest. Koja vanem Ahto Kaasik kõneles maausu kui kohaliku loodususu saamisloost ja tähendusest. Tutvustati ka maarahva ajaarvamist, mille kohaselt praegu on aasta 10219.
Huvilised said teada, et maausk on vaenulike okupatsioonisajandite kiuste jõudnud tänapäeva ja hoiab alal meie rahva põlist sisu ja vaimu. Muutuva moe ja elulaadi sees peituvad iidsed väärtushinnangud ja tavad, mis vajavad märkamist ja väärtustamist.
Viimasel aastakymnel on maausk kergitanud kaant, mille alla võõrideoloogiad on oma ja põlise surunud. Sellest annab tunnistust suurenev huvi maarahva pulmatavade, kalendri, pyhapaikade ja muu põlise vastu.
Käesoleva aasta alguses liitus Eesti maailma vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, mis kohustab riiki hoolitsema oma põlisrahva vaimse pärandi kestmise eest. Hoolitseda tuleb ka vaimse pärandiga lahutamatult seotud hiite ja teiste looduslike pyhapaikade säilimise eest.
Muhu saarel on pyhapaikadega seotud tavad säilinud märgatavalt paremini kui Eestis keskmiselt. Saarel on teada enam kui 70 pyha hiit, ravikivi ja allikat. Samuti mäletatakse veel pyhapaikadega seotud tavasid. Et see pärimus ei kustuks, on kavas lähiajal neid paiku kohalikele huvilistele tutvustada.
Põgusalt tulid jutuks maausuga pealtnäha kohati sarnased kuid sisult erinevad usuliikumised. Teiste võõrsilt tulnud uskude hulgas leidub Eestis ka paganlike usuvoolude esindajaid ja sataniste. Kuna kristlikus kõnepruugis tähistab sõna pagan kõike mittekristlikku, kutsuvad end paganaks mõnede hilkuti loodud usundite esindajad.
Kirikliku õpetuse eitamisele yles ehitatud satanism esineb aga ainult koos kristlusega ja on seetõttu selle peegelpilt või kõrvalharu.
Yheks põhjuseks, miks Eestis pole satanism ega paganlus kuigi levinud, on kindlasti see, et meie põline loodususk on kyllaltki tugev.
Teabepäeva kylaliste hulgas oli vähemalt kolme põlvkonna esindajaid, mis annab lootust, et Muhu maausuline pärimus elab noore põlvkonna meeles edasi.
Maavalla Koda