[text]
Täna on

Maavalla Koja pressiteade

12. mai 2003

Maausulised soovivad ministrilt ilmalikku haridust

Täna, esmaspäeval, 12. mail lähetas Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja vanem haridus- ja teadusminister Toivo Maimetsale kirja, milles avaldas toetust ilmaliku hariduse andmisele üldhariduskoolis.

Kirjas on öeldud, et kavandatav kohustusliku usundiõpetuse praktika tooks kaasa põhiseadusega tagatud usuvabaduse rikkumise ja sellega kaasneks maksumaksja raha raiskamine ning avaliku kõlblustunde haavamine. Religiooniõpetuse õppekavas domineerib ühekülgselt kristlik maailmakäsitlus. Religiooniõpetajad on oma enamuses saanud protestantliku hariduse, õppevahendid on puudulikud ning religiooniõpetuse ainenõukokku ei ole kaasatud muude usundite esindajaid.

Maavalla Koja arvates pole religiooniõpetuse kui õppeaine kohustuslikuks muutmine mitte üksnes ennatlik, vaid selle järele puudub ka vajadus. Religioonialaseid teadmisi saab ja tuleb anda süsteemselt muude õppeainete raames. Peale erinevate ainekavade põhjalikku analüüsi võiks vajadusel kaaluda religioonialaste teadmiste osa laiendamist nendes.

Maavalla Koda tegi ministrile ettepaneku saata religiooniõpetuse ainenõukogu laiali ja moodustada erinevate usundite esindajatest ja spetsialistidest koosnev töögrupp, mis tegeleks religioonialaste teadmistega erinevate ainete õppekavades. Samuti tehti ettepanek peatada fakultatiivse religiooniõpetuse andmine kuni usuvabaduse seaduse vastuvõtmiseni.

Praegu on religiooniõpetus üldhariduskoolides koolile kohustuslik, õpilasele aga vabatahtlik. Kui religiooniõpetust soovib õppida vähemalt 15 õpilast, on kool kohustatud vastava õppe tagama. Kuid soovijaid on vähe, Eesti 636 üldhariduskoolist toimub religiooniõpe vaid mõnekümnes. Samal ajal koolitatakse kristlikes teaduskondades juurde üha uusi religioonipedagooge, kellel pole praeguse haridussüsteemi juures mingit lootust erialast tööd leida. Religiooniõpetuse ainenõukogu soovib alustada 2005. aastal kohustusliku religiooniõpetuse prooviaastat ning pärast seda 2007. aastal kehtestada religiooniõpetuse kohustuslikuna kõigile õpilastele.

Maavalla Koda on Eesti põlisrahva omausuliste organisatsioonide ühendus. Alates 2001. aastast on Maavalla Koda koos Usuliste Ühenduste Ümarlauaga teinud mitmeid avaldusi, milles taunitakse erapooliku ja usuvabaduse põhimõtteid rikkuva religiooniõppe kohustuslikuks muutmist.

LISA: Maavalla Koja kiri minister Maimetsale

Haridus- ja Teadusministeerium
Munga 18, 50088, Tartu

12.05.2003

Lugupeetud minister Toivo Maimets!

Pöördume Teie poole seoses kohustusliku usundiõpetuse sisseseadmise kavadega Eesti üldhariduskoolidesse. Leiame, et kavandatav kohustusliku usundiõpetuse praktika tooks kaasa põhiseadusega tagatud usuvabaduse rikkumise ja sellega kaasneks maksumaksja raha raiskamine ning avaliku kõlblustunde haavamine.

Kohustusliku religiooniõpetuse sisseseadmiseks puudub erapooletu ja ülevaatlik õppekava ja õppematerjalid. Samuti puuduvad piisava ettevalmistusega religioonipedagoogid ja nende koolitussüsteem. Tänane olukord, kus religioonipedagoogid saavad üksnes protestantliku erialase ettevalmistuse, pole kahtlemata rahuldav. Eksami- ja koolituskeskuse juures tegutseva religiooniõpetuse ainenõukogu moodustamisel on jämedalt rikutud erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtteid. Meie andmetel kuuluvad ainenõukogusse 3 riigiametnikku, 4 luterlast, 1 metodist ja 1 baptist. Ainenõukogus puuduvad nii muude kristlike konfessioonide kui ka mittekristlike usuorganisatsioonide esindajad.

Oleme seda meelt, et religiooniõpetuse kohustuslikuks muutmine pole mitte üksnes ennatlik, vaid selle järele puudub ka vajadus. Religioonialaseid teadmiseid saab ja tuleb anda süsteemselt muude õppeainete raames. Peale eri ainekavade põhjalikku analüüsi võiks vajadusel kaaluda religioonialaste teadmiste osa laiendamist nendes.

Murettekitav on ka tänane vabatahtliku religiooniõpetuse praktika üldhariduskoolis. Usu-, maailmavaate- ja religiooniõpetuse andmisel valitseb anarhiline olukord millega kaasneb usuvabaduse rikkumine. Tasakaalustatud ja ülevaatlike teadmiste õpetamine pole tagatud kuna puuduvad vastavad õppematerjalid, õppekava, õpetajad ja nende koolitussüsteem. On andmeid, et mõne kooli juhtkond on muutnud religiooniõpetuse omavoliliselt kohustuslikuks.

Eelnevast lähtudes teeme Teile ettepanekud:

  1. Saata laiali religiooniõpetuse ainenõukogu.
  2. Moodustada erinevate religioonide esindajatest koosnev töörühm, mille ülesandeks on eri ainete õppekavade analüüsimine religioonialaste teadmiste osas ja ettepanekute tegemine nende täiendamiseks. Töörühma ülesanne oleks samuti erialaõpetajate täiendkoolituse korraldamises osalemine ja religioonialaste õppematerjalide ettevalmistamine;
  3. Algatada usuvabaduse seaduse koostamine, milles määratletaks muu hulgas religiooniõpetuse võimalikkus üldhariduskoolis;
  4. Peatada fakultatiivne religiooniõpetus üldhariduskoolides kuni usuvabaduse seaduse vastuvõtmiseni.

Lugupidamisega

Andres Heinapuu
Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja Vanem