Maavalla Koja pressiteade

26. X 2001

Võitlus Tammealuse hiie pärast

Esmaspäeval, 29. oktoobril arutab Viru-Nigula Vallavolikogu Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja avaldust Tammealuse hiie munitsipaalomandisse võtmiseks. Avaldus on ajendatud Viru-Nigula vallavanema kavatsusest tagastada pool hiiealusest maast õigusjärgsele pärijale.

Härjapea Koda on kogunud Mahu kihelkonna elanikelt ja nende järglastelt yle 250 allkirja hiie munitsipaliseerimise või riigistamise toetuseks.

Härjapea Koja avaldust toetab samuti Siseministeeriumi Usuasjade osakond, mille juhataja Ilmo Au kirjutab: “Leiame, et Tammealuse hiie aluse maa munitsipaliseerimine on Kojale arvestatavaks õiguslikuks tagatiseks, et Koja liikmetel säilub Põhiseaduse paragrahviga 40 tagatud vääramatu õigus täita oma usutalitusi.

Hiis on maausuliste talituste läbiviimiseks samasugune pühamu nagu näiteks kristlastel on kirikuhoone, juudiusulistel sünagoog või islamiusulistel mošee.

Seega on hiis ning hiiealune maa käsitatav maausuliste puhul sakraalmaana.

[---]

Korrastatud ja korrashoitav hiis on kultuurilooliselt kõigiti väärtustatav unikaalne objekt ning arvestades selliste hiite suhtelist vähesust Eestis, peaks selle säilitamine omama iga kohaliku omavalitsuse toetust. Tegemist on ju üsnagi ainulaadse ja tähelepanuväärse ilminguga mitte ainult Eesti, vaid kogu Euroopa kultuuripärandis.”

Lääne-Virumaa maavanem Marko Pomerants on Tammealuse munitsipaliseerimisele kategooriliselt vastu. 25. oktoobril osales ta Rakveres Eesti Kodukaunistamise Keskkogu koosolekul, kus veenis Keskkogu hiie munitsipaliseerimise toetamisest loobuma. Pomerantsi arvates on tegemist pelga metsasaluga, mille yhisomandisse võtmiseks puudub igasugune põhjus ja vajadus.

Eestis on teadaolevalt yle 500 hiiekoha, kuid vaid yksikud neist on heakorrastatud. Paljud hiiekohad on erinevate okupatsioonivõimude tegevuse tõttu pöördumatult kahjustatud või täielikult hävinud. Tammealuse hiis on silmapaistev just terviklikkuse ja heakorrastatuse tõttu.

Härjapea Koja Juhatuse arvates oleks loomulik, kui igas kihelkonnas oleks korrastatud vähemalt yks põline hiis, kus kohalik rahvas saaks käia hinge kosutamas. Hiied ja laiemalt maausk on lahutamatu osa meie rahvuslikust identiteedist ja omakultuurist.