Maavalla koja pressiteade
Teisipäeval, 01.11. algusega kl 11.00 toimub Tallinnas Narva mnt 7a Keskkonnaministeeriumi saalis looduslike pyhapaikade teabepäev.
Tutvustamisele tuleb Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pyhapaikade haldamise juhend ning selle suuniste rakendamine Eestis. Samuti kõneldakse Eesti looduslikest pyhapaikadest. Esitletakse ka käesoleva aasta kevadel Faktum-Ariko avaliku arvamuse uuringu raames saadud andmeid, mis puudutavad Eesti elanike suhtumist pyhapaikade kaitsmisse.
Teabepäev on mõeldud eeskätt keskkonna-, planeerimis- ning kultuuripärandi valdkonnas töötavatele ametnikele ning laiemalt kõigile, kes pyhapaikadega tegelevad või neist huvituvad.
Osavõtmissoovist tuleb teatada kirjalikult aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., viimane päev selleks on 30.10.
Teabepäeva korraldavad Maavalla koda, Keskkonnaamet ning Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus. Toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Hiite Maja SA.
Osavõtt on tasuta. Lõunasöögi eest hoolitsevad osavõtjad ise.
Keskkonnaministeeriumi asukoha kaart: http://www.envir.ee/kontaktid
Kava
11.00 Sissejuhatus, Leelo Kukk, Keskkonnaamet
11.15 Eesti elanike suhtumine pyhapaikade kaitsmisse. Peeter Annus, Faktum-Ariko
11.45 Vaheaeg
12.00 IUCNi juhend, Eesti pyhapaigad. Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus
13 - 14 Lõuna
14.00 Ajaloolise Harju- ja Järvamaa pyhapaigad, IUCNi juhendi rakendamine. Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus
14.45 Vaheaeg
15.00 - 16.00 IUCNi juhendi rakendamine, arutelu. Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus
Teabepäevast ja juhendist
Käesoleva aasta kevadel uuris Faktum-Ariko yle-eestilise kysitluse raames elanikkonna suhtumist looduslike pyhapaikade kaitsmisse. Kysiti ka seda, kas pyhapaikadega seotud teave on piisavalt kättesaadav. Uuringust selgus, et 70% eesti elanikest peab looduslike pyhapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks.
Teabepäeval tutvustatakse Eesti pyhapaikasid ning Harju-, Järva- ning Raplamaa pyhapaikade omapärasid, samuti hiite, pyhade puude, allikate, kivide jt looduslike pyhapaikade haldamise põhimõtteid, mille on koostanud IUCN ehk Rahvusvaheline Looduskaitseliit. Eesti Vabariik kiitis juhendi heaks 2008. aastal ning see on mõeldud eeskätt Keskkonnaameti, RKM, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi, Muinsuskaitseameti ja omavalitsuste töötajatele. Laiemalt on juhend suunatud kõigile, kes tegelevad looduslike pyhapaikadega ametialaselt või ka yhiskondlikus korras.
Juhendi kohaselt käsitletakse looduslikke pyhapaikasid põlisrahvaste looduskaitsealadena, kus tuleb ajaloolisi tavasid järgides kaitsta koos nii keskkonda kui ka võimalusi vaimse pärandi avaldumiseks. Juhendi kohaselt võib looduslikke pyhapaikasid leiduda ning neid tuleb ka pyhapaikadena tunnustada ja kaitsta igat liiki kaitsealadel ning ka väljaspool kaitsealasid.
Seni kehtinud kaitsekorralduse suhtes on oluline uuendus veel pyhapaikade eestkostjate tunnustamine ja arvestamine. Looduslike pyhapaikadega seotud põliste tavade järgijad ning nende hoidjad saavad juhendi kohaselt otsustava sõnaõiguse kõikides pyhapaikadega seotud kysimustes. Näiteks on vaja pyhapaikade kaitse kavandamiseks ja korraldamiseks, asukohtade avaldamiseks, turismi- jm arenduste heakskiitmiseks eestkostjate nõusolekut.
Ajaloolisel Harju- ja Järvamaal on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 400 hiit ja yksikut pyha puud, allikat ning kivi. Tuntumad pyhapaigad siin on Lehmja hiietammik, Maardu hiiemets, Assaku Nõiakivi ning Saula Siniallika hiis. Pyhapaikade yldise eestkostjana tegutseb siin maausuliste Härjapea koda.
Eesti pyhapaikadest on hiljuti avalikku tähelepanu pälvinud Väike-Maarja vallas asuv Ebavere hiiemägi, kus RMK tellimusel tasandati maastikukaitseala sihtkaitsevööndis buldooseriga hiiemäe tipp ning langetati puid. RMK on tunnistanud eksimust ning palunud maausuliste käest vabandust. IUCNi juhendit järgides oleks keskkonnakahjud ning hiie ryvetamine ära hoitud. Juhendi kohaselt oleks juba tööde kavandamise järgus võtta yhendust mäe eestkostjatega ning leppida kokku, kus, milliseid töid ja kuidas võib teha.
Ebavere rikkumisest:
http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=&id=4469&op=lugu
IUCN (International Union for the Conservation of Nature and Natural Resources) on maailma suurim looduskaitseyhendus, kuhu kuulub yle 160 riigi. Eesti on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu liige 2007. aastast.
Raamat ilmus esmakordselt inglise keeles 2008. aastal ning kinnitati IUCNi maailma looduskaitsealade IV kongressil 2008. a porikuus. Koos paljude teiste riikidega kiitis juhendi heaks Eesti Vabariik. Lisaks inglise keelele on juhend varem ilmunud hispaania ja vene keeles. Juhendi väljaandmine eesti keeles on tingitud sellest, et Eestis leidub rohkesti looduslikke pyhapaiku ning nendega seotud tavad on jõudnud silmapaistvalt elavalt kaasaega. Looduslikel pyhapaikadel on Eesti looduses ja kultuuris oluline koht ning neid väärtustatakse ka riiklikul tasandil.
Raamatut trykiti 1000 eksemplari ning see jagatakse tasuta looduslike pyhapaikade haldamisega tegelevatele keskkonna-, muinsuskaitse- ning omavalitsusasutustele. Raamatu saavad ka suuremad raamatukogud ning kõrgkoolid.
29.09. Siseministeeriumis toimunud teabepäeval anti maavanematele yle IUCNI juhendi maavalitsuste ja omavalitsuste eksemplarid. Omavalitsused saavad raamatu kätte maavalitsustest.
Sarja eelmised teabepäevad on toimunud Matsalus Penijõel 04.10., Tartus 06.10., Otepääl 13.10., Pärnus 18.10. ning Rakveres 25.10. Tallinnas Keskkonnaministeeriumis 01.11. toimuv teabepäev on sarjas viimane.
IUCNi pyhapaikade juhend eesti keeles: http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf