Virumaa Teataja
http://www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=4664&number=201
teisipäev, 04.06.2002
 

Euroopalik Adams Vabas Euroopas

Riigikogu õiguskomisjoni liige Jüri Adams avaldas Vaba Euroopa raadios arvamust, et uus kirikute ja koguduste seadus on igati euroopalik ning kõiki religioone austav. Samuti väitis ta, et „üheainsa rahulolematu koguduse pärast“ pole põhjust seaduse üldprintsiipi muuta.

Kõnesoleva probleemi laiema avalikkuse ette toonud Maavalla Koda pole oma koosseisult ega ülesehituselt ei kogudus ega usuühing, vaid usuühingute liit, mis esindab lisaks endale veel nelja koda. Samuti registreeriti Eestis viimase rahvaloenduse käigus 1058 taara- ja maausulist, kellele riik Maavalla Kotta astumise ja legaalse kuulumise edaspidi võimatuks muudab.

On tähelepanuväärne, et Adams, ootamata ära kirikute seaduse rakendumist, kiirustab Maavalla Koda juba koguduseks nimetama. Tema poolt viidatud üldprintsiip kipub olema aga väga ühemõtteline - Eestisse peab tulema riigikirik ning igasugused maausulised, nagu saates esinenud Maavalla Koja vanem, Andres Heinapuu irooniliselt märkis, hakaku või kristlasteks.

Kogudus on siiski kristlik mõiste

Maausuliste põhikeeleks, erinevalt kõigist teistest siin tegutsevatest uskudest, on maa keel. Maakeeles on sõnal „kogudus“ aga ainult ja ainult kristlik tähendus. Filoloogiadoktorite Kristiina Rossi ja Tõnu Seilenthali koostatud keelelise ekspertiisi kohaselt on ka nüüdisaegses eesti keeles sõnal kogudus kristlik tähendus. Seega on „koguduse“ nime kohustusliku kasutamise nõue suunatud otseselt maausuliste vastu, kuid see riivab samas kõiki Eestis tegutsevaid mittekristlikke usuühinguid.

Tõele ei vasta Adamsi teinegi väide, nagu oleksid kõik Eestis tegutsevad judaistide, islamiusuliste või arvukate India-päritolu religioonide esindajad rahul uue seadusega. Käesoleva aasta veebruaris tegid Usuliste Ühenduste Ümarlauda kuuluvad Eesti Islami Kogudus, Tallinna Bahai Kogudus ja Tiibeti Budismi Nüingma Eesti Kogudus vabariigi presidendile avalduse, milles palusid jätta kirikute ja koguduste seaduse välja kuulutamata just kristlike terminite kohustusliku kasutamise nõude tõttu. President Rüütel jättis selle avalduse rahuldamata.

Eesti Vabariik contra maausk

Kirikute seaduse muutmine on järjekordne riigipoolne katse likvideerida siinsete põliselanike ja nendest põlvnevate inimeste soov elada oma maal nende tavade ja väärtushinnangute järgi, mis on läbi suulise ja esemelise pärimuse tänaseni säilinud. Käesoleva aasta alguses proovis riigivõim relvaseaduse muutmise kaudu teha maausulistel oma pulmade pidamine võimatuks. Tänu arvukatele protestidele see seadus siiski muudeti ja maarahva kolme tuhande aastane mõõgakultuur ei pidanud lõppema aastal 2002. Kuid juba on ettevalmistamisel uus nimeseadus, mis keelab lastele maakeelsete kui n-ö ebasündsate nimede panemise.

Oleks mõistetav ja kohati isegi ootuspärane, kui maausuliste vastu suunatud järjepidevat hävitustööd koordineeriks mingi võitlev usuühing, kuid kahjuks tegeleb sellega meie oma riik, mis vähemalt oma põhiseaduse järgi peaks olema loodud hoopis selle maa rahva ja kultuuri kaitseks.

Imre Annus, Maavalla Koja nimel
------------------------------------------------------

http://www.virumaateataja.ee/index.html?op=lugu&id=4663&number=201

Kiri: Ekspertarvamus sõnade kirik, kogudus ja klooster tähendusest

1. kirik

on vanarootsi laensõna, laenatud koos kristliku sisuga, tähistamaks kristlaste usulist organisatsiooni

2. kogudus

on tarvitusele võetud väikseima kirikliku haldusüksuse tähistamiseks. Kristlikuna defineerivad sõna kõik eestikeelsed entsüklopeediad. “Kirjakeele seletavas sõnaraamatus” on sõna valdkonnamääratluseks “kiriklik”. “Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999” määratleb sõna kogudus tähendust järgmiselt: “vähim kiriklik haldusüksus, jumalateenistusele kogunenud rahvas” (lk 307). Samas on toodud järgmised tarvituse näited: “Luteri(usu), adventistikogudus. Tallinna Pühavaimu kogudus. Maa-, risti-, vennaste- kogudus.”

Soome analoogse omatuletise “seurakunta” (‘kogudus’) tähendustaju-uuringu järgi tähendab sõna seurakunta 36,9% küsitletute meelest eelkõige kogu kristlaskonda, seejärel alles kohalikku kirikukogudust või jumalateenistuse publikut. Teiseks tähenduseks loetletud kolmest peab “seurakunta” 22,2% küsitletuist ning viimaseks 38,9%. (2% küsitletuist ei vastanud. Allikas: Aila Mäkeläinen. Kirkko ja seurakunta ‘eklesian’ vastineina. Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto, 1996. S 67).

Võib oletada, et eestigi keeles on koguduse tähendussuhted sarnased.

Ilmikute igapäevakeeles seostub kogudus (vabakoguduste praeguse aktiivse tegevuse tõttu praegu, ent ka vennastekoguduste laia leviku tõttu minevikus) eelkõige kristlike lahkuskudega.

3. klooster

on keskalamsaksa laensõna kristliku ühiselulise usuasutuse tähistamiseks.

Tõnu Seilenthal, filoloogiadoktor, Tartu Ülikooli dotsent

Kristiina Ross, filoloogiadoktor, Eesti Keele Instituudi sektorijuhataja