Eesti Põhiseaduse § 40 ütleb: „Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.“

Ometi on tulnud võõristusega tõdeda, et “Miljonimängus” paneb vastaja kukalt kratsima, kui küsitakse, mis siis ikkagi on meie riigiusk. Kui mõelda vabariigi aastapäeva paraadi ajal ennustatavatele luteri kiriku jutlustele ja kõiksugu kiriklikele õnnistamistele ja vandumistele, siis tundub, et pole usuvabadust, vaid ühe usu jõhker pealetung. Samas, ma pole veel näinud, et selsamal vabariigi aastapäeval mõnel luteri kirikul vähemasti Eesti lipp oleks heisatud!

Mul on ammu olnud küsimus, millega üldse on õigustatud Eesti kaitseväes sellised asjapulgad nagu kaplanid, mitte aga psühholoogid. Kaplan on ühe usundi oma, kelle tõsiseid pooldajaid kaitseväes on siiski kaduvväike osa. Erapooletut psühholoogi oleks paljudele poistele aga hädasti vaja!

Koolide õppekavad on jõhkralt üle paisutatud. Paar aastat tagasi, kui mu poeg veel keskkoolis käis ja talt muusikaõpetuses hunnikute kaupa referaate nõuti, uurisin ta muusikaõpetuse õpikut. Sulaselge kirikumuusika ajalugu!

Olen küll pigem seda meelt, et koolis peaksid aukohal olema loodusõpetus ja füüsikaseadused. Need on eetiliste väärtustega tunduvalt rohkem seotud kui usudogmad. Eriti luterlastel on ju igasugu sigaduste puhul ülimalt mugav, et tee aga pattu, palu andeks, ja kõik on okei. Kui aga loodusseaduste vastu astud, annab loodus sulle ata-ata, ja füüsikaseadusi illustreerib ilmekalt reha peale astumise näide.

Arvan, et praegusel hetkel Eesti peaministriks olev mees on oma luteri kiriku peapiiskopi eestvõttel korraldatud eetikakriisi-teemalisel konverentsil reha peale astunud, kui ta soovib kooliprogrammi kohustuslikku usu(ndi)õpetust panna. See on esiteks räigelt Eesti Põhiseaduse vastane. Põhiseaduse muutmiseks tuleks selles osas kindlasti korraldada rahvaküsitlus.

Enamik ei taha usundiõpetust. Kas või seepärast, et meil pole kaadrit, kes suudaks seda ainet käsitleda. Sellest ei tule muud kui kitsarinnaline ja kristlik ajuloputus. Kui see nn usundiõpetus hakkaks toimuma Pille Valgu ja Co “usundiõpetuse programmi” järgi, siis oleks see tõeline luterlik ajupesu, mitte neutraalne teadmiste andmine usundite kohta. Esimeses ja kolmandas klassis käib mõjutamine, neljandas vaid õpetatu kinnistamine, ja alles 12. klassis jõutakse mingigi ülevaateni maailma religioonidest!

Miks just Eesti Evangeelne Luterlik Kirik usundiõpetuse kava koolidesse ajab? Miks seda ei tee kultuuriinimesed, teadusinimesed, ateistid? Miks see kava isegi EELK koostatud on?

On igati arusaadav, et kirik otsib endale ühiskonnas kohta, soovib kõvemini sõna sekka öelda, tahab, et temaga arvestataks, püüab hea seista oma inimeste eest, otsides neile teenimisvõimalusi – sest kuhu küll panna usuteaduse lõpetajad?. Ja seda eriti olukorras, kus üldrahvalik toetus usuasjadele nõrgeneb, kogudused kahanevad ja sissetulekud kuivavad kokku.