Raadio Vaba Euroopa
http://www.vabaeuroopa.org/artiklid/2002/11/eesti.20021115170246.asp
reede, 15.11.2002

Mittekristlased süüdistavad riiki diskrimineerimises

Täna kogunes mittekristlikke usundeid esindav ümarlaud, mis oli seisukohal, et nende huvid ja usuvabadus Eestis ei ole piisavalt kaitstud. Muret teevad usuühendustele Eesti Vabariigi seadused, mis sunnivad neid alluma kristlikule usukäsitlusele; samuti ühekülgne usuõpetus Eesti haridussüsteemis.

Eesti mittekristlikke usundeid ühendavat ümarlauda ajendas täna kogunema oktoobri algul Eesti valitsuse ja Kirikute Nõukogu vahel sõlmitud ühishuvide protokoll, mis ümarlaual osalenute arvates kõneleb kavatsusest muuta luteri usk riigiusundiks. Sellele viitab nende arvates kiriku soov luua kaplanaat ehk vaimuliku ametikoht õige paljudes tegevusvaldkondades. Lisaks kaitseväe ja vanglate kaplaniteenistusele tahab kirik panna kaplanid ametisse ka politseis, haiglates, hoolekandeasutustes, rehabilitatsioonikeskustes, sadamates, raudtee- ja lennujaamades.

Ka on maausulisi, budiste, bahailasi, islamlasi ja krišnaiite ühendav ümarlaud seisukohal, et üldhariduskoolides antav usuõpetus on ühekülgselt luterlik ega anna ülevaadet teistest usunditest. Maausuliste Koja vanem Andres Heinapuu ütles Raadio Vaba Euroopale, et teoloogi haridus ei ole usuõpetuse andmiseks kaugeltki piisav: “Kui usuõpetust tehakse koostöös ainult kristliku kirikuga, ja praeguse seisuga see ongi nii, et usuõpetajateks on kristlik-teoloogilise hariduse saanud inimesed, siis nad ei ole suutelised tasakaalustatud usundiõpetust õpetama, kuivõrd nende teadmised selleks on ebapiisavad ja tasakaalustamata.”

Heinapuu on seisukohal, et ühe usundi domineerimine ja pealesurumine haridussüsteemis põhjustab väiksemate usundite diskrimineerimist. AUDIO

“Ma mäletan, minul oli üks klassiõde, keda kiusati sellepärast, et ta oli baptistlikust perekonnast, kuna õpetajad rääkisid, et usk on oopium rahvale jne. Ja nüüd ma tean täpselt sama lugu, kuidas meie maausuliste lapsi kiusatakse just nimelt seetõttu, et kuskil koolis on sisse seatud usuõpetus.”

Taarausuliste ja Maausuliste Mavalla Koja kirjutaja Ahto Kaasiku väitel on ka Eesti seadusandlus diskrimineeriv; see takistab mittekristlastel oma usutavade järgimist ja sunnib peale kristlikku terminoloogiat: “Need terminid on kirik, kogudus, koguduste liit ja klooster. Kui nüüd maavalla koda ei registreeri end ümber koguduste liiduks , siis me peame oma legaalse tegevuse paari aasta pärast lõpetama.”

Ahto Kaasiku arvates tuleks Eesti seadustes kasutada erapooletuid termineid. “Kirikute ja koguduste” asemel võiks ta sõnul rakendada mõisteid “usulised ühendused” ja “usuliste ühenduste liidud”; “kloostrite” asemel saaks kasutada aga mõistet “ühiseluline usuühendus”.

Ainsana vaid Bahai Kogudus ei heida Eesti riigile midagi ette, kinnitas Raadio Vaba Euroopal Baha’i Vaimse Nõukoja liige Harri Peltola: “Baha’id peavad olema rahul, sest üks Baha’i usu põhimõte on alluvus riigi seadustele, ükskõik, missugused nad on.”

Siiski on ka Baha’idel piir – Peltola sõnul ei olnud Baha’i Kogudus Lõuna-Aafrikas nõus järgima apartheidi-poliitikat.

Teiste Eesti mittekristlike usundite valulävi on siiski madalam ja seetõttu soovitakse kristlaste eeskujul sõlmida valitsusega ühiste kavatsuste protokoll, et ka mittekristlaste taotlused leiaksid arvestamist ning kaoks sundus alluda diskrimineerivatele seadustele.