[text]

Täna on

Sygislehed: Autor Arne Ader
Sygislehed: Autor Arne Ader
Porikuu on endassetõmbumise, rahunemise, vaibumise ja hämardumise aeg. Sygis on päriselt käes. Päikest ja koos sellega päevavalgust jääb aina vähemaks. Mets muutub tasapisi kuldseks ning seejärel raagseks ja vaikseks. Kuu lõpuks saab läbi lindude suurem ränne. Mõnel õhtul ja hommikulgi on kõik udusse mattund. Udus liiguvad hinged. On hingede aeg. Kylmematel päevadel käib meil endalgi hingeõhk silmnähtavalt suust välja.

 


Porikuu nimed

Kadund emad ja isad on porikuule and hulga nimesid: sygis(e)kuu, lehelangemiskuu, leheminegikuu, lehevarisemiskuu, kulukuu, vihmakuu, roojakuu, räysäkuu, räisäkuu, hallakuu, hingekuu, kooljakuu, rehekuu ja surmakuu. Saksikule rahvale oli sellest vähe ja nii laenati võõrsilt peenemalt kõlavad oktoober, viinakuu ja simunakuu.

Oktoobri nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest, kus okto tähendab kaheksat. Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning porikuukuu oli seal kaheksas kuu. Viinakuu on laenatud Saksa töökalendrist, kus porikuu on veini (viina) valmistamise kuu. Simunakuu nimi on laenatud katoliku kalendrist, kus 28.10. oli Juudamaalt pärit Siimeoni päev.

Maakeelsed kuu nimed kõnelevad loona ilmetest ja kiiretest muutustest: kuu on sygise nägu ja tegu, lehed varisevad, maa läheb kulukarva, sajab palju vihma, sageli sajab ka rahet (räys), maa muutub poriseks ehk roojaseks, tulevad hallad ning liikumas on hinged ehk kooljad. Vanasti on sel ajal alanud ka suvivilja suurem rehepeks. On märgatud, et kõige enam inimesi sureb kevadvete puhkemise, lehtede avanemise ja mineku ajal. Sellest siis surmakuu nimi.

Porikuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) slaktmånad - tapmiskuu, Poola paþdziernik – lina- ja kanepikuu, Leedu spalis – linade vihkusidumine, Horvaatia listopad – lehtede langemise kuu, Ukraina žovten – kolletamiskuu.

Hõimurahvastel: Komi jirõm – kylm kuu, Ersa ozhokov – kollasekuu, Mari šõža – uduvihm. Soome lokakuu tähendab sama mis maakeeli porikuu. Samatähenduslikud on soome teisedki rahvapärased porikuu nimed: lika- ja ruojakuu.

 

Porikuu pyhad

Hingedeaeg. Porikuus on juba päris õige aeg pidada hingedeõhtuid. Sel puhul tuleb koristada kodu, katta laud hea-paremaga ning kutsuda lahkund omaksed ja sõbrad sööma-jooma. Kui vähegi võimalik, peaks laual olema värskest lihast roogasid, kuid kõlbab ka poest toodud verikäkk, -vorst ja sylt. Kes elab jõukamalt, saab hingedele saunagi kytta ja vee-viha hakkama panna.
Hingedepäevi on tavaliselt peetud järjestikustel teisipäevadel ja neljapäevadel. Hingede pärast hoitakse kodus vaikust ja rahu. Kohaseks on peetud mõistatuste mõistatamist. Eks ka vanade perekuvade vaatamine ja kadund omaste meenutamine ole hea. Kadund inimestele mõtlemine lähendab nendega. Oleme ju yks rahvas – inimesed teine-teisel pool Toonela jõge. 
Hingedeajast pikemalt

Kolletamispäev, 14.10. Kyllap hingedeaja pärast pole porikuus pyhi peetud. Kolletamispäev yksi seisab kesk kuud nagu Põhjanael taevakummil. Ja ega kolletamispäevgi ole kes-teab mis pyha. On vaid ennemuistne tähtpäev, mis koos kynnipäevaga (14.04.) aastaringi poolitab.

Kolletamispäevast pikemalt


Midrusk, 19.10.
 Setomaal ning Torma, Tärivere (Iisaku) ja Vaivara kihelkonnis jääb porikuusse midrusk - samuti hingede pärast ja jaoks peetud aeg.
Nõnda on kõneldud: Midruskipäeval, s.o kolm nädalat peale kasupäeva, peavad Kurus kolm päeva pidu, teevad mitu toitu, panevad lauale ja käivad ise ymber laua ja kutsuvad surnuid sööma, ytlevad, et sööge aga nyyd ja sööge aga nyyd. Kui arvavad, et surnud on ju söönud, siis hakkavad ise sööma. Midruskiks keedetakse ka kuivi soolaherneid.

 

Kuu taevas

Täiskuu Haeska rannas. Foto; Arne Ader
Täiskuu Haeska rannas. Foto; Arne Ader
Kadukuu pehme aeg 1.10. - 3.10. (kuu loomine 1.10. kl 03.11).

Noore kuu kõva aeg (esimene veerand) 3.10. - 9.10.

Kasvava kuu pehme aeg 9.10. - 14.10. (teise veerandi algus 9.10. kl 7.33).

Täie kuu kõva aeg 14.10. - 18.10 (astronoomiline täiskuu 16.10. kl 7.23).

Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 18.10. - 22.10.

Vana kuu kõva aeg (neljas veerand) 22.10. - 28.10. (neljanda veerandi algus 22.10. kl 22.14).

Kadukuu pehme aeg 28.10. - 1.11. (kuu loomine 30.10. kl 19.38).

Päris kaduneljapäeva (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) porikuus pole. Nõrgem kaduneljapäevad on 25.10. (neljanda veerandi neljas päev) ja 27.10 (neljanda veerandi neljapäev).

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.

Rahvatarkust

Porikuu laps on hästi kraps. Pilistvere
Syda-, rado- ja porikuus syndinud on õnnelapsed. Karula
Kui porikuul peasukesed lahkuvad, siis tuleb varssi kylm. Ambla
Kui pori- ja kooljakuus veel myristab, siis on sooja, pikka sygist loota. Räpina



Kasutatud kirjandus
Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto 2010. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Mana 2015. Maavalla kalender 10229 (2016).
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Pyhadest Maavalla koja võrgulehel

 

Ahto Kaasik