[text]

Täna on

Kõrgenev päevakaar murrab talve selgroo. Remo Savisaar
Kõrgenev päevakaar murrab talve selgroo. Remo Savisaar
Laupäeval 14. sydakuud on Maavalla kalendris korjusepäev. Päeva nimi on põline, kuid pärimusi on selle kohta vähe. Soomes ja Karjalas on korjusepäev talve poolitaja. Soome teadlase Kustaa Vilkuna arvates on korjusepäev muistne rahva kokkutulekupäev. Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos kynnipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga (14.10.) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka kynnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pyhile.

14.01. on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17.01.) ja pudrupäev (02.02.). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks.

Saardes on kõneldud:

Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr (suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks. Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi pyhaks, sellel päeval keetnud perenaine perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)

Vaata lisaks:

Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Kama, Kaido 1988. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu.