[text]
Täna on

263a3b273aee7df21596c196cdbc2e09_w320.jpgTrykikalendrites on märgitud teisipäeva 5.03. juurde vastla- ehk liugupäev. Tavapäraselt jätavad sel päeval paljud väikesed ja suured oma igapäevased toimetused pooleli, et järgida põlist tava. Kylade ja linnade lumistelt nõlvadelt kostub liulaskjate rõõmsaid hõiskeid. Syyakse sealihaga herne-oasuppi ja kukleid ning tehakse vurri. Tänase vesise ilma kõrval pidurdab hoogu aga seegi, et liugupäev peab olema alatri noorel kuul, täna aga on vana kuu lõpp ja kaduaeg. Seega on rahvakalendri vastla- ehk liugupäev tänavu  nädal hiljem - 12.03.


Tryki- ja kirikukalendrid loevad vastlapäevaks alati jäigalt seitse nädalat enne munapyha oleva teisipäeva, mis tänavu on 5.03. Vanarahvatarkus aga teab, et liugupäev on ligikaudu seitse nädalat enne munapyha, kuid tigimata noore kuu teisipäeval. Üksnes noore kuu ajal on liulaskmisel, juuste lõikamisel ja teistel edendavatel taigadel suurem mõju. Vana kuu ja kaduaeg aga vastupidi kahandavad nende mõju. Kiriklik vastlapäev jääb tänavu vana kuu lõppu-kaduaja algusse, rahvakalendri vastla- ehk liugupäev on aga noore kuu teisipäeval 12.03. Samasugune lahknemine leidis aset ka möödunud aastal.

Liugupäeva on peetud naiste pyhaks. Naistetööd, eriti ketramine, on keelatud. Paelte punumine ja võrgu kudumine on liugupäeval aga soovitavad. Naised käivad hulgakesi kõrtsis ja ajavad omaette naiste asju.

Maakeeles nimetatakse seda päeva veel pudrupäevaks, seajala-seitsepyhaks või sea uuriluu söömise päevaks. Liugupäev ja sellele järgnev tuhkapäev on kokku kihlakud. Hilisemal ajal on jõudnud eesti keelde vastla sõna, mis on laenatud saksa keelest.

Liugupäeval on järgnevale kevadele ja suvele suur mõju. Sellel päeval tehtavad taiad ja täidetavad kombed mõjutavad eelolevat aega kas heas või halvas suunas. Just seetõttu peetakse liugupäeva noorekuu teisipäeval kui edendaval ajal. Nagu kevadtalvistele pyhadele omane on liugupäev eelkõige naiste pyha. Naine ja emand on pere ja majapidamise naiseliku väe alus ning tal on sellele oluline mõju. Pereema tehtud taiad toovad õnistust ning panevad voolama elu- ja kasvujõu.

Liugu- ja tuhkapäeval tuleks tõusta võimalikult vara ja õhtul varakult ilma tuld yles võtmata magama minna. Tangupuder, rasvased herne- ja oaroad, seapea ja -jalad ning ylepannikoogid annavad tublisti rammu terveks eelolevaks kevadeks ja suveks. Eriti kui syya päeva jooksul 7 või 9 korda. Unustada ei tohiks ka vurritegu.

Esivanemate ja hõimurahvaste kombel tuleks liugupäeval kindlasti liugu lasta. Liulaskmine teeb meele rõõmsaks, keha kergeks ning toob õnne ja edenemist. Liugu võib lasta ykskõik kus: mäel, mere- või jõejääl, ehitatud liurajal ja kas-või aidakatuselt. Selleks sobivad ka liukivid, mida leidub mitmel pool Maavallas. Istumise alla kõlbab ykskõik mis. Näiteks tagurpidi pink või kuuseoks. Siledal maal lastakse jalgliugu või tehakse pikem liusõit saaniga. Tänapäeval sobivad liulaskmiseks väga hästi ka liuväljad ning veekeskuste liutorud.

Liugupäeva ja kohati ka tuhkapäeva liulaskmine annab linale pika kiu. Et liulaskmise mõju oleks suurem, on kohati pyytud liugu lasta enne päevatõusu. Liu ajaks on pandud põue ka linapeo ehk linaseemned või istumise alla linakott. Liu laskmise ajal hyytud sõnad "Pikka liugu - pikka kiudu!", "Hõissa, liugu!" jms peavad suurendama taia jõudu. Et kaitsta linapõldu haiguste eest, on liumäel sõidetud läbi lina- või õletule. Liulaskmine tegevat jaladki kergeks.

Liumäel käinud linaseemned saavad erilise jõu ja need segatakse aidas ylejäänud seemne hulka.

Liumäele on võetud kaasa seakonte või isegi poolik seapea, et loomad paremini edeneksid.

Kihlakute nimi pärineb vadja maarahvalt. Vadjakeelne tshihlago arvatakse olevat samast sõnatyvest, kui kihl, kihlama ja kihelkond. Muinasajast pärit maausulised mõisted on need kõik. Vastel on aga ysna nooruke laensõna.

Liugupäeval on käidud kõrtsides mokalaata pidamas ja suviseid töölisi kauplemas. Kui kaubad koos, on joodud liigud ja antud ka käsiraha, ehk kihlad. Liivi- ehk Kuramaa rannamehed on aga liugupäeval kaubelnud endale kalapaati paarimeest. Sealgi on kauba peale liikusid joodud.

Maarahva ja hõimurahvaste kihlakutest pikemalt

 
Ahto Kaasik