Algamas on aasta kauneim aeg, mida maakeeles kutsutakse suurteks päevadeks, suviseks päevapesaks, päevakäänakuks, leedoks ning uuemal ajal jaaniks. Teisipäeval 21.06. on pööripäev ja päike jääb oma suvisesse pessa. On ajastaja pikimad päevad ja lyhimad ööd. Peagi tähistame tule ääres valguspyha, et luua endale ja lähedastele tervist ja õnne.

Juba mõned päevad enne suvist pööripäeva jõuavad kätte aasta pikimad päevad ja lyhimad ööd. Aega pööripäevast (21.06.) kuni leedolaupäevani (23.06.) teab vanarahvas kui suvist päevapesa. Taevaharjal kõrgel pesas istuv päike täidab kõik elava erilise väega ja paneb inimesed rõõmsalt pyhi pidama. Suurte päevade kõrghetk on leedolaupäeva õhtul, 23.06. Leedopäeva järel pöörab päike pesast välja. Päevad hakkavad taas lyhemaks jääma ning veerevad talvise päevapesa ehk jõulude poole.

Leedopäevaks tuleb hakata valmistuma juba varem. Pannakse käima koduõlu ning valmistatakse, või varutakse pyhadetoidud. Nendeks on kõikvõimalikud vanemad ja uuemad piimaroad nagu või, munavõi, kohupiim, sõir, juust, aga ka kohukesed, jogurt, jäätis jms. Mõned päevad enen pyhi tehakse puhtaks lõkkekoht, et olla kindel, et seal pole linnupesi ega loomi. Leedolõke seatakse kokku ainult puidust jm taimsest kraamist. Mingi sodi, ega mustus ei või pyhasse tervist ja õnne loovasse tulle sattuda. Leedolaupäeval tehakse pyhadetoitu. Koristatakse hoolikalt toad ja köetakse saun. Sauna minnakse loomulikult värske vihaga. Kui toad on puhtad, tuuakse sisse kaseoksad. Värskeid oksi võib pista majaräästasse ja peenarde ymber ning nendega võib ehtida ka kiige ja lõkkekoha.

Leedotule pidamine - seal selgel rõõmsal meelel kohal olemine - täidab meid tervistava väega. Vanarahvas on teadnud, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab. Tule äärde minemata jätmine aga ennustab haigusi, ikaldust ning tulekahjusid. Sestap kogunetakse tule äärde terve perega.

 

 

 

 

Mida pikem maa on kõnnitud leedotule juurde, seda tugevam on selle mõju. Kindlasti peab igayks tulle viskamiseks kaasa võtma kasvõi yhe raokese. Esivanemad on tuld kui sellist pyhaks pidanud, keelanud selle ääres vanduda ja riielda, pole lubanud sinna sylitada ega sodi visata. Leedotulele antakse kahjaks ehk anniks esimene osa kaasa võetud söögist ja joogist. Kes tahab teha seda pidulikumalt ja vägevamalt, võib kõndida peale tule süütamist  toiduga kolm korda päripäeva ymber tule. Ja kui end siis tule ääres soojendada, rõõmustada, laulda ning mängida, siis tuleb eelolev poolaasta kindlasti tervem ja parem.

Heal lapsel mitu nime. Jõhvi kihelkonnas on öeldud pyhadeaja kohta suured päevad. Leedutule nimetus on tuntud Muhumaal, kus säilinud muidki põliseid tavasid ja tõekspidamisi. Päevapesa, päevakäänak, pööriaeg jms on öeldud mitmel pool. Jaanipäeva nimetus on aga pärit kirikukalendrist ning pyhendatud juudi soost Johannesele (Johannes – Jaan) selleks, et põlisrahvaste kesksuvepyha kiriku huvides yle võtta.  Eelolev suveharjapyha on oma ja põline, see pyhitseb meie looduse imet – päikesevalguse kõrgaega. Pyha põlised nimetused on nagu nõiasõnad, mis loovad selle väega tugevama sideme.

Leedoööl on meie ymber aasta imelisem ja rikkam aeg ning põleb pyha lõke, mis yhendab meid väga paljude eelnenud ning loodetavasti ka tulevaste põlvedega. Ärge raisake ega nyristage seda aasta kallimat ööd. Pyhitseme leedotuld rõõmsalt ja mõnusalt.

Et tule ääres oleks hää:

- Tehke lõkkekoht enne pyhi puhtaks ja seadke valmis tulepuud

- Tulle pange ainult puid jm taimset kraami

-  Varuge-valmistage pyhadetoidud, mille hulgas on aukohal piimast valmistatud road

- Koristage enne tulele minekut kodu ja peske põrandad.

- Tooge tuppa kased ja lilled. Kui peres on lapsi, siis kindlasti koos nendega.

- Käige saunas. Põimige saunavihta 9 liiki puid ja lilli.

- Pange selga pidurõivad, võimalusel rahvarõivad.

- Võtke söögid-joogid kaasa korvides ja kaunites nõudes, toitude alla valge lina ja istumise alla tekk.

- Minge tule juurde võimalikult pikk maa jalgsi, see on meie rahva palverännak.

- Igayks võtku tule jaoks kaasa kasvõi yks raoke

- Las tule syytab kõige vanem ja väärikam koos lastega.

- Jagage tulega raasuke kaasa võetud söögist-joogist.

- Käige kolm korda päripäeva ymber tule.

- Sööge, jooge, olge rõõmsad, hypake yle tule  ja hõisake julgesti. Pidage aga meeles, et tuli ei salli purjus ega kurja inimest.

- Kõnelege vanu lugusid ja pärimusi, laulge, mängige murumänge, kiikuge, mängige pilli, tantsige.

- Hõisake!

- Nautige selle imelise öö hääli, värve ja lõhnu.

- Minge lähimale allikale silmi pesema. Sel ööl on igal allikal tervendav vägi.

- Jalutage tuliusse ja sõnajalaõisi otsima.

- Peske ennast enne koitu rohule langenud kastega.

 

Suurtest päevadest ning selle rikkalikust pärimusest pikemalt

 

Ahto Kaasik