Luuvalupäev on lihtsalt puhkepäev. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Tuleb vaid puhata ja hoiduda ka tantsimisest, jooksmisest ja hyppamisest. Vastasel korral võivad luud likmed järgneva aasta jooksul valutada.

Boecler-Kreutzwaldi raamatus seisab:

[---] luuvalopääv oli varem puhkusepäev, mil ükski tööd ei tohtinud teha, muidu vaevaks teda kogu aasta liigesevalu. Pihkva eestlaste (setude) juures on see tänapäevalgi maksev, seetõttu kõik vabad inimesed katkestavad sel päeval töö.¹

 

PÄRIMUST

Ka magatud luuvalupäeva hommikul pikemalt kui harilikult teistel hommikutel, et kosutada tervist.
Saarde

Luuvalupäeva peetud vanal ajal Saardes ikka 9.  veebruaril, nyyd seda päeva enam ei peeta. Sellel päeval ei ole tohtinud jooksta, hypata ega tantsida, siis saavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama.
Saarde

Luuvalupäeval valutavad luud, ei tea miks.
Paiste

Luuvalupäev 9. II. Ei tohi sel päeval lammast niita. Kui sel päeval lammast niidetakse, siis kasvavad lambad valju villa.
Reigi

Luuvalupääva ja tuhkapääva, siis villu ei tehta (ei kedrata, kaarita, ei tohi villast riiet ömmelda). Kui tuhkapääva teed, siis riie läheb tuhakarvaseks, kui luuvalupääva, siis luukarvaseks.
Reigi

---

1. Boecler, J.W., Kreuzwald, Fr.R., Der Ehsten abergläubische Gebräuche, Weisen und Gewohnheiten von J.W.Boecler. Mit auf die Gegenwart bezüglichen Anmerkungen beleuchtet von Fr.R.Kreuzwald. St. Petersburg 1854.

---

Kasutatud kirjandus
Lätt, Selma 1970. Eesti rahvakalender I.