19.11.10224 (2011) Selle aasta Hiie sõbraks pärjati Maardu Hiiemetsa kaitsja Jaanus Hiis
Laupäeval, 19.11. Tartus Eestis Kirjandusmuuseumis toimunud Maavalla koja tunnustamissyndmusel kuulutati tänavuseks Hiie sõbraks Jõelähtme kihelkonna Saha kylavanem Jaanus Hiis, kelle eestvedamisel toodi avalikkuse ette ning peatati tänavu kevadel Maardu Hiiemetsas toimunud lageraie. Kohalikke elanike muret esindav Jaanus Hiis pöördus raide peatamiseks erinevate ametkondade poole ning sealt abi saamata teavitas ajakirjandust, Tartu Ülikooli ning Maavalla koda. Haruldase sanglepikust hiie suurema ryystamise hoidis ära Jaanus Hiie kiire, läbimõeldud ja sihikindel tegutsemine.
Syndmusele kogunenud sadakond inimest tõusis pysti, et Setomaa lauluema ja sootska Õie Sarve eestlaulmisel Hiie sõpra tänada. Pidulikul väljakuulutamisel vöötati Hiie sõber rahvariidevööga ning Maavalla koja vanem Ahto Kaasik andis talle yle sepistatud kirve. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust. Ajalooliselt on kirves väärikas sõja- ja tööriist ning nõidumisvahend, mida on kasutatud ka pyhapaikade kaitsmiseks.
Hiiesõpru tervitama tulnud Riigikogu looduslike pyhapaikade toetusryhma esimees Tõnis Lukas ytles, et pyhapaikade toetusryhm pole moodustatud mitte formaalsel alusel, vaid veendumuspõhiselt nagu muudki toetusryhmad (nt Tðetðeeni või Tiibeti toetusryhm). Lukas kõneles põhjalikumalt Maardu Hiiemetsaga seotud probleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Ta ytles: „Saed on Maardu Hiiemetsas praegu kyll vaikinud, kuid see raierahu on habras. Peame hoolitsema, et hiiesõprade ring hiiemetsa ymber pysiks.” Veel tänas ta Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskuse ja Maavalla koja inimesi, kes on käinud Riigikogu liikmeid pyhapaikade alal harimas.
Keskkonnaminister Keit Pentus saatis syndmusele tervituse, milles rõhutas: „Eesti varasem ajalugu on olnud katkestuste lugu. Seetõttu on esivanemate pärandi meieni jõudmine olnud vaevaline ja katkendlik. Samas - see, mis raskustest hoolimata sajandite tagant meieni jõudnud, on seda väärtuslikum.” Pentus lisas: „Keskkonnaministeerium on viimastel aastatel looduslike pyhapaikadega tõsisemalt tegelenud ja usun, et seda toetust on ka tunda. Anname oma parima, et koos teiste asjasse puutuvate ministeeriumidega pyhapaiku ja ka maaelma laiemalt väärtustada ja hoida.”
Hiie sõbra aunime eesmärk on tunnustada looduslike pyhapaikade hoidjaid ning väärtustada pyhapaikade hoidmist. Hiiesõprade tegevus näitab, et pyhapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa nendega seotud loodusliku, vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hiie sõbra aunimi anti tänavu välja neljandat korda. Eelmisel aastal pärjati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel.
Tunnustamissyndmusel tänati lisaks mitmeid asutusi, väljaandeid ning inimesi, kes on looduslike pyhapaikade uurimisele, tutvustamisele ja hoidmisele oluliselt kaasa aidanud. Eesti Rahvaluule Arhiiv on alates 1927. aastast korraldanud rahvapärimuse talletamist, kogumist, uurimist ja tutvustamist ning on sellega andnud hindamatu panuse Maavalla pyhapaikade edasikestmisse. Eesti Rahvuskultuuri Fondi Aleksander Heintalu ja Elo Liivi Fond on toetanud mitmeid hiiesõbralikke ettevõtmisi. Ajaleht Koit on Põlva maakonnas tutvustanud ja väärtustanud aastate jooksul looduslikke pyhapaiku ning aidanud kaasa nende hoidmisele. Väike-Maarja Põllumeeste Selts on osalenud Ebavere Hiiemäe kaitsmises ning kaardistanud kodukandi looduslikke pyhapaikasid. Tallinna Ülikooli teadur Marju Kõivupuu on ristipuid uurides ja tutvustades andnud väga suure panuse nende säilimisse. Virumaa Teataja on kymne aasta jooksul andnud suure ja tänuväärse panuse looduslike pyhapaikade tutvustamisse ja väärtustamisse. Saha kyla elanik Leo Lätti osales koos teiste elanikega Jõelähtme kihelkonna Maardu Hiiemetsa kaitsmises ning päästis haruldase sanglepikust pyhapaiga suuremast hävingust. Jõgevamaa Metsaselts ja Kaupo Ilmet on Palamuse kihelkonna Kassinurme mäel korrastanud lohukivide ymbrust ning muutnud selle uueks looduslikuks pyhapaigaks. Paiga pyhaks pidamisest puuduvad kyll ajaloolised andmed, kuid oma tööga on nad aidanud tublisti kaasa looduslike pyhapaikade tuntusele.
Hiie väe syndmusel kuulutati välja kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjad. Peaauhinna pälvis Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi dotsendi Ain Raali ylesvõte „Palivere hiiepuuvalvurid”. Noorte peaauhind määrati Tartu Kesklinna Kooli 7. b klassi õpilase Kiur Kaasiku ylesvõttele Saula Siniallikast.
Peaauhinna võitja sai autasuks 300 eurot, laste esikoha võitja fotoaparaadi Canon. Kokku anti välja 15 auhinda, mille hulgas olid ka ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning Muinsuskaitseameti eriauhinnad. Pea- ja eriauhindadeks jagati Uma Lehe aastatellimus ja särk, Loodusesõbra 3 aastatellimust, Eesti Looduse 3 aastatellimust, Maalehe aastatellimus, Maakodu aastatellimus, Ratsaretk Tihuse turismitalus, Lahemaa Tervisekooli pärimusmeditsiini koolituse kinkekaart, raamatuid ja meeneid.
Tänavu neljandat korda toimunud Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pyhapaikasid ning nendega seotud vaimset pärandit. Võistluse korraldas Maavalla koda koostöös Tartu Ülikooli ja Hiite Maja sihtasutusega. Võistlus toimub ka järgmisel aastal.
Syndmusel võis osta käsitsi punutud rahvariidepaelu ning sepistatud hõberahakesi, mida soovi korral hiljem keskkonnasõbraliku ja väärika annina pyhapaika jätta. Andide myygist saadud tulu kasutab Maavalla koda hiiesõbralikeks ettevõtmisteks.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on ajaloolised looduslikud pyhapaigad inimkonna ja samuti Maavalla vanimad looduskaitsealad, mis hoiavad nii looduslikku kui ka vaimset mitmekesisust. Soome-ugri rahvaste jaoks on looduslikud pyhapaigad ja nendega seotud tavad oluline osa yhisest identiteedist.
Hiie väe syndmust aitasid korraldada: Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, ERR, Kehrwieder, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht ning Hiite Maja SA.
Keskkonnaminister Keit Pentus läkitas tervituskirja 19.11. Tartus toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusele.
Head kodalased ja muu maarahvas!
Varem kokkulepitud tähtsate asjatoimetuste tõttu ei saa ma kahjuks täna teiega Hiie väe pidulikul tunnustamissyndmusel viibida. Kyll aga tahan teile moodsate tehnoloogiavahendite abiga edastada oma sydamest tulevad tervitused ning paar mõtet, mis teie tänuväärse tegevusega seonduvad.
Eesti varasem ajalugu on olnud katkestuste lugu. Seetõttu on esivanemate pärandi meieni jõudmine olnud vaevaline ja katkendlik. Samas - see, mis raskustest hoolimata sajandite tagant meieni jõudnud, on seda väärtuslikum.
Ajaloolised looduslikud pyhapaigad on kindlasti kohad, kus me seda sidet minevikuga tunneme. Olenemata usutunnistusest või maailmavaatest peaks need paigad olema hinnalised meile kõigile, mälestusmärgid, mille yle uhkust tunda. Looduslikud pyhapaigad vajavad ja väärivad hoidmist, et seda pisut kõhedaksvõtvat ja aukartust tekitavat esivanematega seotuse tunnet saaksime kogeda nii meie kui ka meie järel tulijad.
Mul oli hiljuti võimalus kuulda yhte tarka meest, Hannes Veinlat, rääkimas keskkonnõigusest. Tema jutu yks keskseid mõtteid oli, et seadus ei ole imerohi, iga kysimust sellega ei lahenda. See kehtib elus kõikjal, aga meie suhtes ymbritsevaga vast veelgi rohkem kui mujal. Kuidas me käitume looduses ja loodusega, sõltub meie väärtushinnangutest, sellest, millele yhiskonnas viltu vaadatakse ja millele mitte.
Meie ajalooliste pyhapaikade puhul on minu meelest ylitähtis, et oleksime kõik targemad ja teadlikumad. Mõistmisest kasvab hoolimine ja hoolimisest austus. Rääkimata sellest, et nii ei tule ette puhtast teadmatusest rumalasti käitumist ja kahjutegemist.
Ma ei taha sellega öelda, et kõik on yksnes inimeste suhtumise kysimus ja riigi tugi polegi vajalik. Kindlasti on. Keskkonnaministeerium on viimastel aastatel looduslike pyhapaikadega tõsisemalt tegelenud ja usun, et seda toetust on ka tunda. Anname oma parima, et koos teiste asjasse puutuvate ministeeriumidega pyhapaiku ja ka maaelma laiemalt väärtustada ja hoida.
Tänan ja õnnitlen kõiki neid, keda täna tunnustatakse. Teie tehtu ehitab minevikust tänapäeva kestvat edasi tuleviku suunas.
19.11.10224 (2011) Maavalla koda tunnustas hiiesõbralikke ettevõtmisi
19.11.10224 (2011) Maavalla koda tunnustas hiiesõbralikke ettevõtmisi
Laupäeval, 19.11. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissyndmusel tänas Maavalla koda aasta Hiie sõbraks valitud Jaanus Hiie kõrval ka inimesi ja ettevõtteid, kes on aidanud kaasa pyhapaikade väärtustamisele ja kaitsmisele. Tänukirjale on lisatud hbedast käsitsi valmistatud anniraha. Tänukirjad andsid yle Maavalla koja juhatuse liikmed Kaja Toikka ja Andres Heinapuu.
Tänukirjade saajad
Eesti Rahvuskultuuri Fondi Aleksander Heintalu ja Elo Liivi Fond on toetanud mitmeid hiiesõbralikke ettevõtmisi.
Ajaleht Koit on Põlva maakonnas tutvustanud ja väärtustanud aastate jooksul eeskujuväärivalt looduslikke pyhapaiku ning aidanud kaasa nende hoidmisele.
Väike-Maarja Põllumeeste Selts on osalenud Ebavere Hiiemäe kaitsmises, kaardistas omal algatusel kodukandi looduslikke pyhapaikasid ning aitas kaasa nende säilimisele.
Marju Kõivupuu. Ajalooline Võro- ja Tartumaa on teadaolevalt ainus koht maailmas, kus matusekombestikuga seotud ristipuude tava on säilinud kaasajani. Tallinna Ülikooli teadur Marju Kõivupuu on ristipuid uurides ja tutvustades andnud väga suure panuse nende säilimisse.
Eesti Rahvaluule Arhiiv on alates 1927. aastast korraldanud rahvapärimuse talletamist, kogumist, uurimist ja tutvustamist ning on sellega andnud hindamatu panuse Maavalla pyhapaikade edasikestmisse.
Virumaa Teataja. Kymme aastat tagasi lahvatas Virumaal Mahu kihelkonna Samma Tammealuse hiiega seoses kaasaegse Eesti esimene suurem vastasseis. Sestpeale on Virumaa Teataja andnud suure ja tänuväärse panuse looduslike pyhapaikade tutvustamisse ja väärtustamisse.
Leo Lätti osales koos Maardu ning Saha kyla teiste elanikega Jõelähtme kihelkonna Maardu Hiiemetsa kaitsmises ning päästis haruldase sanglepikust pyhapaiga suuremast hävingust.
Jõgevamaa Metsaselts ja Kaupo Ilmet on Palamuse kihelkonna Kassinurme mäel korrastanud lohukivide ymbrust ning muutnud selle uueks looduslikuks pyhapaigaks. Paiga pyhaks pidamisest puuduvad kyll ajaloolised andmed, kuid oma tööga on nad aidanud tublisti kaasa looduslike pyhapaikade tuntusele.
Laupäeval, 19.11. algusega kl 13 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe pidulik tunnustamissyndmus. Autasustatakse kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralike ettevõtmistega silma paistnud inimesi ja asutusi ning kuulutatakse välja aasta Hiie sõber.
Syndmuse kõige pidulikum hetk on aasta Hiie sõbra aunime saaja väljakuulutamine. Hiie sõber vöötatakse rahvariidevööga, talle antakse yle sepistatud kirves ning seto lauluema Õie Sarv tänab teda lauluga. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust, mis aitavad pyhapaikasid kaitsta. Aunime saaja valitakse tänavu välja kuue kandidaadi seast.
Looduslike pyhapaikade jäädvustamiseks ning väärtustamiseks mõeldud ning neljandat korda toimuval kuvavõistlusel antakse lisaks yld- ja noorte peaauhinnale välja hulk eriauhindu. Näiteks saab auhinna parim pyha puu, kivi, veekogu, muinsuskaitsealuse pyhapaiga ning hiie valu jäädvustanud ylesvõte. Tänavu toetavad võistlust ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Muinsuskaitseamet.
Pyhapaikade kaitsmisele ja väärtustamisele kaasa aidanud tegevuse eest saavad Maavalla koja tänukirja Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõgevamaa Metsaselts, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi pärandkultuuri osakond, Marju Kõivupuu, Leo Lätti, ning maakonnalehed Virumaa Teataja ja Koit.
Hiie sõbra aunimi antakse neljandat korda inimesele, asutusele või yhendusele, kes on kaitsnud või hoidnud tublilt vähemalt yhte ajaloolist looduslikku pyhapaika. Eelmisel aastal kuulutati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Arvi Sepp, Toivo Sepp ja Lembi Välli Palukyla Hiiemäe kaitsmise eest ning Martin Kivisoo Muhumaa pyhapaikade uurimisele ning säilimisele kaasaaitamise eest.
Hiie väe tunnustamissyndmus on looduslike pyhapaikade uurijate ning sõprade aasta tähtsaim kogunemine. Syndmust juhib Maalehe ajakirjanik ja kirjanik Sulev Oll, kõlab rahvamuusika. Inimestel palutakse võimaluse korral syndmusele tulla kodukandi rahvarõivastes. Hõik hiiesõbrad on oodatud.
Syndmust aitavad korraldada: Tartu ylikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, ERR, Kehrwieder, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht ning Hiite Maja SA.
03.11.10224 (2011) Hiie väe tunnustamissyndmus toimub Tartus 19.11.
03.11.10224 (2011) Hiie väe tunnustamissyndmus toimub Tartus 19.11.
Laupäeval, 19.11. algusega kl 13.00 toimub Tartus Vanemuise tn 42 Eesti Kirjandusmuuseumis Hiie väe tunnustamissyndmus. Neljandat aastat järjest autasustatakse kuvavõistluse "Maavalla hiied 10224" võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja käesoleva aasta Hiie sõber.
Hiie sõbra aunimi antakse inimesele, asutusele või yhendusele, kes on kaitsnud või hoidnud tublilt vähemalt yhte ajaloolist looduslikku pyhapaika. Eelmisel aastal kuulutati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Arvi Sepp, Toivo Sepp ja Lembi Välli Palukyla Hiiemäe kaitsmise eest ning Martin Kivisoo Muhumaa pyhapaikade uurimisele ning säilimisele kaasaaitamise eest.
Hiie väe tunnustamissyndmuse korraldab Maavalla koda koostöös Hiite Maja sihtasutusega.
Syndmust tutvustab tänavu Eesti Rahvusringhääling.
Maavalla koda kutsub yles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pyhapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.
Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sygavamaid juuri.
Hiie sõber võib olla inimene, yhendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pyhapaik säilinud või selle seisukord paranenud.
Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51004.
Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning määrab Hiie sõbra aunime. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 19.11. Tartus Hiie väe tunnustamissyndmusel.
Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pyhapaikade hoidja Martin Kivisoo, Palukyla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp ning Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pyhapaigad.
Ajalooline looduslik pyhapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pyhad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud.
Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pyhapaigast on riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Nendestki on paljud armetus seisundis, kuna neid pole osatud või tahetud kohaselt ja väärikalt hoida. Taunitavas käitumises on aga sageli syydi vaid teadmatus. On ju paljude inimeste juured katkenud ning kooliõpikuis kõneldakse pühapaikadest napilt ja kohati vääralt.
Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli, Hiite Maja SA, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumiga.