Ajaloolisele Palukyla hiiemäele kavatsetakse ehitada suur puhke- ja spordikeskus. Eeltöödega on juba alustatud. Hiiemägi asub Kõnnumaa maastikukaitsealal, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium. Kui sa soovid kaasa aidata Palukyla Hiiemäe säilimisele ja hoida ära sinna massipuhkekeskuse rajamise, siis siit leiad selleks juhised.
PÖÖRDUMINE (välja trykkimiseks, rtf.)
Siin on keskkonnaminister Villu Reiljanile lähetatav pöördumine. Tryki kirjablankett välja, loe läbi ja kirjuta sellele alla. Võid ka ise allkirju koguma asuda. Seejärel saada läkitus kirja päises oleva(te)le kontakti(de)le (aadress, E-aadress ja faks).
SELGITAV JUTT (välja trykkimiseks, rtf.).
Tryki selgitav jutt (1 lk) välja ja hoia allkirju kogudes alati käepärast.
----------------------------------------------------------
Lugupeetud minister Villu Reiljan
Keskkonnaministeerium
Toompuiestee 24
15172 Tallinn
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Faks 06 262 801
Paluküla Hiiemäe kaitseks
Meie, allakirjutanud, tuletame Teile meelde, et kavatsus rajada Rapla maakonnas Kõnnumaa maastikukaitsealal asuvale Paluküla Hiiemäele (sealhulgas Reevimäele) ja selle kõrvale puhke- ja spordikeskus (sealhulgas suusatõstukid ja staadionid) on teravas vastuolus põlisrahva tavade ja väärtushinnangutega. Võttes arvesse Hiiemäe suurt üldkultuurilist ja samuti looduslikku väärtust, tuleb tingimata kindlustada selle rikkumatus ja säilimine nii praegu kui ka tulevikus.
Paluküla Hiiemägi ei ole lihtsalt kinnisvara, vaid ajalooline hiiekoht. See ainult ei sümboliseeri kohalikku identiteeti, vaid ongi üks seda identiteeti säilitavaid tegureid. Hiiest ei saa koguda kroone ja dollareid, ilma et ei tallataks esivanemate luudel ja igipõlistel väärtustel.
Paluküla Hiiemägi on osa eesti rahva laiemast üldkultuurilisest pärandist. Eestis on kokku üle viiesaja hiiekoha, millest vaid neljandik kuulub riikliku kaitse alla. Eranditult igaüks neist on ainulaadne ja Eestile tähtis kultuuri- ja loodusobjekt. Samas on süvenemas suundumus, et ajaloolised pühapaigad tuuakse ohvriks majanduslikele huvidele. Seepärast tuleb Eesti riigil ja omavalitsustel astuda otsustavaid samme, et tagada hiite säilimine ja hoidmine põlisrahva tavade vaimus.
Nõuame, et Keskkonnaministeerium kui Kõnnumaa maastikukaitseala valitseja ning Kehtna vald kui maaomanik austaksid oma rahva kultuuri ja tagaksid pühal hiiemäel rahu ja vaikuse nii surnutele, elavatele kui ka järeltulevatele põlvedele.
/Allkirjad/
PALUKÜLA HIIEMÄGI
Paluküla Hiiemägi (tuntud ka kui Reevi- ja Taaralepa mägi) asub ajaloolise Harjumaa Rapla kihelkonnas, kehtiva administratiivjaotuse järgi Rapla maakonna Kehtna valla Paluküla külas.Ühte Hiiemäe astangut nimetatakse Reevimäeks.
Hiiemägi paikneb looduslikult erakordses paigas. Siin asub Soome lahe, Väinamere ja Riia lahe vesikondade ning Keila, Kasari ja Pärnu jõe jõgikondade piir. Hiiemägi ise on Harjumaa kõrgeim tipp. Paiga erakordsusest tingituna kuulub Hiiemägi Kõnnumaa maastikukaitseala koosseisu. Hiljuti avastati Hiiemäel kaitsealuste palukuklaste 50-pesaline asurkond.
Selle erakordse paiga valis Paluküla rahvas kunagi hiieks. Rahvapärimus kõneleb Hiiemäel asunud ohvrikivist, palvekohast, pühadest taara leppadest, kaskedest, pärnast ja tõnni august. Hiiemäe ajalooline palvekoht Reevimäel leidis tantsu- ja jaanitulekohana kasutamist veel XX sajandil. Hiiemäelt on leitud unikaalsed kiviaiad, mille rajamist seostatakse pühakohaga. Reevimäel asuvad lisaks kivihunnikud, mis võivad peita kalmeid.
Et Paluküla asub kõrvalises kohas, püsis Hiiemägi kaua puutumatuna. Kuid arvatavasti XIX sajandil lasi mõis raiuda Hiiemäelt pyhad lepad. Hiljem jagati osa mäge põldudeks ja karjamaadeks ning põllupind üha laienes. Siiski oli veel 1935.a. osa mäest kaetud tiheda lepikuga ja isegi Hiiemäe tipust avanevat vaadet varjasid puud.
Täna rajab Kehtna Vallavalitsus Hiiemäe jalamile ja selle Reevimäe osale spordi- ja puhkekeskust. Paari aasta jooksul on ehitatud mäe kõrvale suusasild, silutud buldooseriga mäekülgi ja langetatud metsa. Mööda laiu suusaradsid mäele vuravad autod on jätnud pinnasesse rattarööpad, milles paljandub kruus.
Puhkekeskuse eskiisprojekti kohaselt tahetakse ajaloolisse palve-, tule- ja tantsupaika püstitada suusatõstukid. Sinnasamasse kõrvale on planeeritud järgmised rajatised:
teenindushoone (riietumisruumid, WC, toitlustamine, laenutus) (3 tk); garaaž-töökoda; saun; kämpingumaja (13 tk); motell; katusealune; lumekahuri pumbamaja; autokaravanide teeninduspunkt; telkimisplats koos parklaga (10 tk); autokaravani parkla (8tk); autoparkla 100 sõiduautole + busside parkla; suusatõstuk (2 tk); korvpalliväljak; võrkpalliväljak; tenniseväljak (2tk); jalgpalli-suusastaadion.
Arendajad on põhjendanud keskuse asukohavalikut sellega, et Paluküla loodus on rikkumata. On selge, et massikeskuse rajamisel kaovad vähehaaval nii looduse puutumatus kui atraktiivsus. Samuti nagu on kadumas raietega lagedale jäetud kuklasepesad, kaob ka Hiiemäe rahu ja vaikus. Proovige vaid kujutleda maarahva pühapaika Kuutsemäe suusatõstuki kõrvale puhkajate melus ning suusasaanide ja maastikusõidukite mürinas!
Hiied on meie vanimad kaitsealad, kus tuleb hoida rahu ja vaikust. Hiis on paik omaette mõtisklemiseks ja jõu kogumiseks ning paik ühisteks nõupidamisteks, tähtpäevade pühitsemiseks ja palvusteks. Hiies asuvad sageli meie esivanemate kalmud.
See, mida puhkekeskuse rajamisel on tehtud või veel plaanitakse Paluküla Hiiemäel teha, vastandub meie põliskultuuri arusaamadele ja väärtushinnangutele. Kehtna vallal oleks aeg unustada kohatu plaan. Selleks, et edaspidi sanaseid arusaamatusi vältida, tuleks kiiremas korras arvele võtta kõik säilinud pühapaigad ja tagada neile riikik kaitse.
Lähemalt Paluküla Hiiemäest ja sellega seonduvast: http://maavald.ee/maausk.html?op=rubriik&rubriik=45
Kui sa soovid Hiiemäe hoidmisele kaasa aidata, siis kirjuta juuresolevale pöördumisele alla. Võid ka ise allkirju koguma asuda. Blankette võib kysida aadressil: koda[at]maavald.ee, tel. 56 686 892 või tõmmata aadressilt:
http://maavald.ee/maausk.html?rubriik=45&id=273&op=lugu
Allkirja(de)ga leht saada Keskkonnaministeeriumisse ja koopia Maavalla Kojale (Maavalla Koda, postkast 363, 50002 Tartu või faks 6 449 270).
Maavalla Koda