27.06.2019 (2006) Tulimõrva kordamine ei toonud kaasa kriminaaluurimist

Viru-Nigulas toimunud inimkuju põletamisest häiritud Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja avaldus ei toonud kaasa kriminaaluurimist.

Maausulistelt avalduse saanud kaitsepolitsei leidis, et juhtunus ei olnud kuriteokoosseisu. "Samas edastas kaitsepolitsei toimunu andmed Ida prefektuurile, et politsei selgitaks, kas yritusega võidi rikkuda väärteokorda," ytles kaitsepolitsei pressiesindaja BNS-ile.

Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku sõnul, ei otsinud koda avaldusi tehes kättemaksu vaid selgust. "Kongla Anni kuju põletamise juures ei viibinud näitlejad ega rahvanäitlejad vaid ametnikud ja teenistujad. Kuna juba  kohalike elanike seas põhjustas see syndmus kyllalt suure ehmatuse, siis jäime ootama korraldajate selgitusi ja võimalikke vabandusi.

Ootasime kuu aega. Kui neid siiski ei tulnud, otsustasime pöörduda pädevate asutuste poole. Vahepeal olid paljud maausulised, ilmalikud ja ka ristiusulised inimesed läkitanud või edasi andnud meile oma pahameele Kongla Anni kuju põletamise pärast. Selline tegu ei ole siin, meie rahva hulgas kõlbeliselt vastuvõetav."

Kaasik lisas: "Oleme väga hästi teadlikd, et praegune EELK pole juriidiliselt rootsiaegse kiriku õiglusjärglane. Paraku teame sedagi, et ei toonane härraskirik ega praegune EELK pole hukka mõistnud luterliku kiriku omaaegseid inimsusevastaseid kuritegusid. Samas tahaks kirik kanda yhiskonnas kõlbelise teejuhi rasket osa ... Seega mõjus EELK Viru-Nigula koguduse juhatuse esimehe osalemine tulimõrva kordamisel enam kui kahemõtteliselt."

Maausuliste yhendused esitasid 8. pärnakuud kaitsepolitseile avalduse, milles paluti selgitada, kas Viru-Nigulas toimunud inimkuju põletamises on täheldatav kuriteokoosseis.

Koja teatel elustati 2. lehekuud sihtasutuse Virumaa Muuseumid, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Viru-Nigula koguduse ja Viru-Nigula valla tseremoonial symboolselt 366 aasta eest sooritatud arvatav tulimõrv, mille ohvriks langes kohalik rahvaarst Kongla Ann.

Koja vanema Ahto Kaasiku teatel saatsid nad järelepärimise ka kultuuriminister Raivo Palmarule ja EELK peapiiskopile Andres Põdrale.

"Kristlikku vägivaldset fundamentalismi manifesteeriva tseremoonia korraldamine riigi ja omavalitsuste asutatud sihtasutuse poolt koostöös luterliku kiriku kogudusega tekitab maausuliste hulgas erilist nördimust," seisis kirjas ministrile.

"Sellega on Eesti riik kaudselt kiitnud heaks kolm ja pool aastasada tagasi Rootsi võimude ja luterliku kiriku vägivallateod nende vastu, kelle ainus syy oli Eesti põlisrahva pärimuse tundmine ja edasikandmine," märgib koda teates.

Põdrale saadetud kirjas osutab koda, et koguduse osalemine symboolsel mõrval teeb kiriku vastutavaks minevikusyndmuse taaselustamise ja seega sellele moraalse heakskiidu andmise eest.

Maausulised on Kongla Anni ja tema kaasaegsete loodususuliste pärimuse järgijad ja edasikandjad ning ei võta juhtunut mitte ainult kogu Eesti ajaloo ja pärimuse mõnitamisena, vaid ka kui otsest vaenulikku akti maausuliste vastu.

SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets palus kõigilt, keda õlenuku põletamisega tahtmatult riivati, vabandust.

Leemetsa sõnul oli yrituse eesmärk tutvustada kohalikku ajalugu ning juhtida tähelepanu tavatule syndmusele. "Meie ei põletanud Kongla Anni, seda tegi kirik 1640. aastal ja seda on kirjeldanud pastor Otto Wilhelm Masing," ytles ta.

Leemetsa sõnul soovivad Virumaa Muuseumid edaspidi maausulistega koostööd teha ning nendelt ka Samma Tammealuse hiie kasutamise osas juhtnööre saada. Seni pole siiski muuseumide esindajatega kohtutud.

Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik ytles, et on valmis tutvustama muuseumide esindajatele häid hiietavasid. "Yldiselt pole yhel turismiettevõttel ajaloolises hiiepaigas suurt midagi peale hakata. Hiis on tähenduslik kohalikele inimestele ja nende esivanematele. Uudistajatele võiks pigem näidata mõnd suvalist metsatukka, kus ei kahjustataks kultuurilisi ja looduslikke väärtusi." ytles Kaasik.

Maavalla Koda