Aasta kaheteistkymnendal kuul on maakeeli mitmeid nimi: jõulukuu, joulukuu, jõõlukuu, talvistepyhakuu, talviste pyha kuu, talsipyhakuu, talsipyhikuu, talissepyhakuu, talssepyhakuu, talvistekuu, talvsipyhakuu, talipyhakuu, talvekuu, mängukuu.
Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud vene, saksa ja rootsi keele vahendusel ladina keelest, kus decem tähendab kymmet. Vana-Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning jõulukuu oli seal kymnes kuu.
Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige aastavahetuspyhaga, mida vana Oandi mail kutsutakse talistepyhadeks ja mujal jõuludeks. Kuna pyhad on olnud suureks laulmise- ja mängimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mängukuuks.
Jõulukuu nimetusi teistel rahvastel
Rootsi (rahvalik) julmånad - jõulukuu, Poola grudzieñ – kylmunud maa kuu, Leedu gruodis – maa kylmumise kuu, Horvaatia prosinac – palumis- või annetamiskuu, Ukraina грудень – kylmunud muda kuu.
Hõimurahvastel: Komi öšõm – pakane, kylm, Ersa atsamkov – lumesajukuu, Mari tele – talv. Sarnaselt Maavallaga on Soomeski kuu nimeks joulukuu, kuid see on võetud kasutusele alles 17. sajandil ning tõrjunud välja põlisema talvikuu nime.
Jõulukuu pyhad
Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama - valmistuma uueks ringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges luua pinda puhtusele ja pyhale ning võtta enesele aega.
Advendi pidamine on Eesti rahvakalendrile samavõrra võõras kui valentinipäev ja halloween.
Tõnnipäev 07.12. Tõnn on koduhaldjas ehk -jumal. Tavaliselt on Tõnni vaka pyha peetud taliharjal, 17 sydakuud.
Jõulud 21.-25.12. Jõulud on omad ja põlised aastavahetuspyhad. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks).
Jõulude hakul - 21.12. - saabub aasta lyhim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad kriipsupealt yhepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.12. tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval pöörab Maa oma põhjapoole päikesele vastu ja algab uus aastaring.
Esivanemad teadsid, et elu saab alguse seemnest või munast. Aasta seemneks on jõulud. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eelolevat omal moel. Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pyhadeks valmistudes ja pyhi pidades toob elumõnu, tervist ja edenemist uueks ajaks.
Jõuludel pyytakse olla kodus puhates ja lähedastega aega viites. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ning tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pyhade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.
Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale tõmmatakse kriidi, pliiatsi või noaga kaitsemärgid: kaldrist, yhe joonega viisnurk või ratasrist. Koju hea väe loomiseks meisterdatakse ja riputatakse yles kõikvõimalikke ohutisi – kroone, krässe, hälle ja jõulutähti. Õhtul tehakse Tahma-Toomas ja viiakse salaja naabrite ukse taha.
Uue aasta öösel syyakse seitse või yheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.
Uue aasta päeval, 25.12. käivad mehed ja poisid kylas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nyyd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane kylas käia nii meestel kui naistel.
Jõuluaeg kestab taliharja- e jõuluemapäevani (17.01.). Mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).
Kuu taevas
Kahaneva kuu pehme aeg 1.12. - 3.12. (kolmas veerand).
Vana kuu kõva aeg 3.12. - 9.12 (neljanda veerandi algus 3.12. kl 9.40).
Kadukuu pehme aeg 9.12. - 13.12. (kuu loomine 11.12. kl 12.29).
Noore kuu kõva aeg ehk esimene veerand 13.12. - 18.12.
Kasvava kuu pehme aeg 18.12. – 23.012. (teise veerandi algus 18.12. kl 17.14).
Täiskuu kõva aeg 23.12 - 27.12. (täiskuu hetk 25.12. kl 13.11).
Kahaneva kuu pehme aeg 27.12. - 2.01. (kolmas veerand).
Kaduneljapäev (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) on 10.12. Nõrgemat laadi kaduneljapäev on 6.12. (neljanda veerandi neljas päev).
Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peaks kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.
Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.
Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.
Rahvatarkust jõulukuust
On talve- ja jõulukuul mets härmes, siis tuleb korralik suvi ja vilja-aasta. Tallinn
Kui jõulukuul tuiskab, on järgmnisel suvel hea marja- ja puuviljasaak. Kodavere
Pyhis käändas pääval valgõ puul pääle, siis paranõsõ ilma kah. Selle yldäs: pääväkänäk. Tulõ_ai inne õigõt talvõ kui päivakäänäk mööda läheb. Rõuge
Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema. Tarvastu
Taivas õhkab punasest jõulu paiku, siis tuleb kylmä, enne pyeripäivä tähendab sooja. Lyganuse
Vanad inimesed ytlesid: "Kust tuul kolmandal päeval pääle pööripäeva puhub, sinna jääb ta terveks talveks." Nyyd on see kolmas päev jõulu esimesel pyhal, millal nyydki tuule suuna märgitakse. Karja.
Kasutatud kirjandus
Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Eisen M. J 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.
Hiiemäe, Mall 1995. Eesti rahvakalender VII.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto 2010. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Mana 2014. Maavalla kalender 10228 (2015).
Kaasik, Mana 2015. Maavalla kalender 10229 (2016).
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.