[text]
Täna on

b_250_0_16777215_00_images_artiklid_09xi20_016Vaike.jpgTäna, 09.11. õhtul võivad teie uksele koputada värvitud ja varjatud nägudega kummaliselt riides tegelased. Iidse tava kohaselt on jälle liikvel mardisandid ehk mardused. On mardilaupäev. Et kodul oleks ikka õnne, tuleb mardid tuppa kutsuda ja andidega ära saata.

Mardid kehastavad loonavaime või hingi. Seljas pahupidi pööratud kasukad, näod mustaks määritud või ees koledad näokatted, liikusid varem mehed kyli mööda ja tõid õnnistust peredele ja majapidamistele. Tänapäeval on mardijooksmisest saanud eeskätt laste asi.

Mardis käimisega on seotud palju tavasid. Olulised on õiged riided, ukse taga lauldes sisselaskmise palumine, samuti karja-, pere- jm õnne manamine-soovimine ning koos sellega terade põrandale puistamine. Peamine mardijooksmise aeg on mardilaupäeva õhtupoolik ja õhtu, kuid mardis on käidud ka mardipäeval. Aga midagi pole valesti, kui sandis käia ka järgnevatel päevadel.

On peetud väga tähtsaks, et mardid ei lahkuks tyhjade kätega. Ennemalt on neile kaasa antud pool seapead, liha, tanguvorsti, karaskit herneid, ube jms. Mardisantidele antud või hiide viidud annid on sarnase tähenduse ja mõjuga – nad toovad sealtpoolt õnnistust.

Mitmel pool on rõhutatud, et mardisantidele valmistatakse sama toitu kui hingedele – tapetakse kodulind või –loom, tehakse verikäkki või mauki. Tavad on eri paigus erinevad, kuid pakutavad toidud viitavad kyll sellele, et mardid tähendavad marduseid – surnute hingi.

Mardilaupäev on meeste pyha. Naistetööd on lubatud. Erandiks vaid ketramine ja muud villatööd, mis kahjustaksid lambaid ning linaropsimine, mis kahjustaks järgmise aasta linasaaki. Peale martide lahkumist võivad naised aga vokid taas välja tuua ning käsitööd teha.

Mardi sõna ja tava on muidugi iidsed. Maakeelsed sõnad mardus, marrasnahk, marrastus, marraskil tähendavad surnut või surnud kudet. Käesoleva kuu soomekeelne nimi marraskuu  tähendab samuti surnute kuud.

Mardiskäimine ja martide vastuvõtmine on ysnagi mitmekesine ja laulurohke toimetus. Aegede jooksul on tallele pandud 1500 teisendit mardilaule ja yksikasjalikud kirjeldused tavadest. Tänud neile, kes on võtnud esivanemate tavasid uurida, õpetada ja elus hoida!

Kui te ise või teie lapsed võtavad marti jooksma minna, siis vaadake, et mardilaul oleks peas ja õiged soovid ei läheks meelest.

Laske mardid sisse tulla! Ja isegi kui nad ei tunne päriselt tavu, kohelge neid kui esivanemate hingi, ärge laske neil tyhjade kätega lahkuda!

Mardipäeva pärimus

Näiteid Lääne-Eesti mardi- ja kadrilauluviisidest

Näiteid Mulgimaa mardi- ja kadrilauluviisidest

Näiteid Põhja-Eesti mardi- ja kadrilauluviisidest

Näiteid Lõuna-Eesti viisidest


Ahto Kaasik