[text]
Täna on

Jõuluemapäeva päike toob meestele tervist.
Jõuluemapäeva päike toob meestele tervist.
Neljapäeval, 17. sydakuud on Maavalla kalendris jõuluemapäev. Sel ööl murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on jõuluemapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise kylge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud 24 kukesammu ehk 50 minuti võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.

Rahvakalender tunneb jõuluemapäeva ka taliharja, kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäy pyhä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste pyha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenyspäiv, tinnyspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.

 

ERMis välja pandud Tõnni vakk on pärit Tori Siiraku talust. Estonica
ERMis välja pandud Tõnni vakk on pärit Tori Siiraku talust. Estonica
Jõuluemapäeval on peetud tõnni ehk koduhaldja annivaka pyha. Kuigi tõnni vaka tava oli viimati kõige tugevam Vändra kandis, on seda peetud pea kogu maal. Tõnni peetakse yldiselt koduhaldjaks, kuid võimatu pole seegi, et tõnn on lihtsalt vana tava, millest visalt kinni peetakse.

Märjamaal kõneldi 70 aasta eest järgmist:
Tõnisepäe oli vanal rahval suur pyha, siis peeti pidu tõnnevaka juures. Tõnnevakka pandi igast uudsest, olgu toit ehk riie, mis aga tehti, sellest pandi osake tõnnevakka. Tõnisepäeval toodud see vakk tuppa ja peeti pyha, seda austasid kõik. Ei tohtinud keegi tõnnevakale halva teha. (ERA)

Jõuluemapäeva kommetes ja uskumustes tundub ebatavaliselt tähtis koht olevat päikesel. Nagu mitme teisegi maarahva pyha ajal on sellelgi päeval heaks endeks, kui päikest paistab kas või hetke. Kui mees jõuab päikese paistel hobuse selga hypata, tuleb päikseline ja viljakas suvi. Kui terve päev on pilves, on suvigi jahe ja pilvine.

Jõuluemapäeva on nimetatud meeste pyhaks, sest päike toob siis meestele tervist ja selget meelt. Pilvisus, vastupidi, haigusi ja joomast pead.

Päikest peab jõuluemapäeval tingimata näitama sigadelegi. Ennevanasti viidi siga selleks välja ja tõsteti mõnel pool isegi yles puuriida otsa.

Siga on jõuluemapäeval tähtis loom. Arne Ader
Siga on jõuluemapäeval tähtis loom. Arne Ader
Siga on ainus asi, mis seob meie jõuluemapäeva sisuliselt kristliku Tõnise- ehk pyha Antoniuse päevaga. Kristlased pidasid/peavad Antoniust sigade kaitsjaks ja tõid selle usu meilegi. Võõras uskumus sobis maausuga hästi. Kui põhja pool on seapea juba jõululaual tähtsal kohal, siis lõuna ja lääne pool syyakse seda jõuluemapäeval. Kuid pyhapaika viidava annina on seapea sel pyhal tähtsal kohal põhjaski.

Jõuluemapäeva pidusöök on seapeaga keedetud herne- ja oasupp. Muist suppi ja pool seapead viidi pyha puu või kivi juurde. Paiguti veel ysna hiljuti. Maa kagunurgas on selle pyha toiduks teräruug ehk tinnysterä, uhmris valmistatud tangudest ja seapeast keedetud supp.

 

Jõuluemapäeval on paras aeg jõuluks tehtud ohutised ära põletada. Ahto Kaasik
Jõuluemapäeval on paras aeg jõuluks tehtud ohutised ära põletada. Ahto Kaasik
On viimane aeg jõuluehete ärakorjamiseks. Enda tehtud ohutised (jõulutähed, -krässid ja -kroonid) nagu ka jõuluõled ja kuuse võib anda tuleroaks. Uued jõulud tuleb ikka ja jälle uuesti luua.

Folkloristid on vaielnud taliharjapäeva õige kuupäeva yle ja jäänud lõpuks 14.01. juurde. Maavalla sirvikalendris on alates 10231 (2018) aastast taliharjapäev 14.01 ja jõuluemapäev 17.01.

Kuna loonas toimub vähe muutusi kella pealt, pole ka suurt vahet, kas taliharja pidada 14. või 17.01. Tähtis on see, et seda peetakse.

Pärimust taliharjast

ERM Tõnni vakast

 

Ahto Kaasik