Tänane jakepäev ehk olevipäev on maa lääneserva ja saarte pyha mis tähistab heinaaja lõppu ja viljalõikuse algust. Jakepäeva peamiseks tavaks on tavaliselt lamba, aga mõnikord ka mõne muu looma ohverdamine ja sellest valmistatud piduroogade söömine. Seeläbi edenevad teised loomad paremini.

On arvatud, et olevipäevaks või  hiljemalt lauritsapäevaks pidid olema sikud tapetud, sest pärast seda hakanud sokuliha haisema.

Olevipäeval on lammast ohverdatud ja söödud Norras, Rootsis ja Soomes. Setos on aga lamba andmise päevaks annepäev (26.07.). Jakepäeva kui ohverdamispäeva on mainitud vanemas kirjanduses.

Eisen kirjutab:

Iseäraliseks lammaste ohverdamise päevaks tuleb olevipäeva arvata. Sel päeval tapeti lammas, keda tavaliselt "Olevi lambaks" hyyti.

Lamba ohverdamine tõi elulammastele tervist ja sigidust. Tapetav lammas jäeti tihti niitmise ajal niitmata. Lammaste tõve puhul anti tõotus olevipäeval lammas tappa.

Emmastes on öeldud, et ooleba käib kuu nii madalasti, et isegi siga näeb seda. Samas on teatud, et kõige rasvasemad silgud on olevi- ja mardipäeva vahel. Kaarmas pole lubatud jakepäeval ahju kytta ja on arvatud, et tähed tulevad taevasse. Mujal on seda öeldud tavaliselt esimese rukkiemapäeva kohta (10.08.).

Vaata pärimust