[text]

Täna on

Sygis. Remo Savisaar
Sygis. Remo Savisaar
Kooljakuu on saabuvate talveilmade, hingede- ja kosjaskäimise aeg. Ajast ja ilmast on esivanemad võtnud aasta eelviimase kuu nimed: talvekuu, kylmakuu, hallakuu, tahmakuu, marukuu, sykyskuu ning rääzä-, räusa- ja rässakuu (rahekuu). Jätkuva hingedeaja tõttu kutsutakse kuud: hingekuu, hing-aigu-kuu ning koolja-, mardi-, märdi-, märtna- ja martnakuu; soodsa kosjaaja tõttu aga kosjakuu.

Novembri ehk nojabri nimi on laenatud vene või saksa keele vahendusel ladina keelest ning tähendab yheksandat kuud. Ladina keeles tähendabnovem yheksat. Vana Rooma aasta algas urbekuus ehk märtsis. Võõrsilt on eesti keelde laenatud kadri- ja kadrinakuu nimi.

Kooljakuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) vintermånad - talvekuu, Poola listopad – lehtede langemise kuu, Leedu lapkritis – lehtede langemise kuu, Horvaatiastudeni – kylmakuu, Ukraina listopad – lehtede langemise kuu.

Hõimurahvastel: Komi völ`gõm – kylm kuu, Ersa sunjderjkov – tumedusesekuu, Mari kõlme – kylmunud. Soome marraskuu tähendab maakeeli koolja- ehk mardikuud.

Kooljakuu pyhad

kooljakuu 10229 (2016)
kooljakuu 10229 (2016)

Suvise poolaasta viimsedki rõõmud mattusid kooljakuu algul lumme. Puude-põõsaste kuldseid ja tumehaljaid lehti ning viljadest pungil õunapuid katab lumi. Läbi hämarduva ilma saab sygisest talv. Ilm kord marutab, kord on vakka, kord vajuvad pilved vastu maad, siis jälle valgustab meid madal päike. Lahkuvate luikede tiivasahin ja salapärased häälitsused toovad meelde teispoolsuse. Vaiksetel päevadel ja öödel liiguvad ringi hinged. Pimedasse aega toovad valgust hingedeõhtud ja sanditajad.

Hingedeaeg. Sygiskuu algusest uue aastani vältava hingedeaja syda saab kooljakuu alguseks läbi. Aga hinged liiguvad edasi. Kes pole seni oma kadunud omakseid ja sõpru vastu võtnud, võib seda vaikse ilmaga nyydki teha. Hingedeajal tuleb võõrustada teistsuguseidki hingi: Mulgimaal hingesante ja mujal mardi- ja kadrisante ehk hanesid.

Kus vähegi võimalik, tuleks hingede jaoks tappa kana või mõni muu lind ehk loom ning pakkuda neile värskest lihast valmistatud toitu. Kuid värskest veelgi olulisem on, et hinged vastu võetakse ja seda lauale pannakse, mida parasjagu võtta on.

Viimastel aastakymnetel on saanud tavaks 2.11. õhtul akendel või kalmudel kyynlad syydata. Kas meie kadunud omastel sellest sooja või kylma on, ei tea. Kuid elavatele teatavad need tulukesed, et siin elavad ja toimetavad inimesed, kes usuvad hinge.
Hingedeajast pikemalt

Jagueg. Põhjarannikul Jõhvist Jõelähtme kihelkonnani peetakse jaguaega, mis kestab tavaliselt yheksa öödpäeva enne ja yheksa pärast mardipäeva, mõnel pool neljapäeviti ka jõuludeni välja. Sel ajal peetakse jaguõhtuid, mil kogunetakse yhte tallu ning mõistatatakse mõistatusi. Metsa viiakse ka söögande.

Jäguohtad on, yheksa ohtad enne marti hakkavad peale. Inimesed käisid koos, moistatasid ja ajasid juttu. See oli jaguaeg. Jõelähtme

Jäguaeg on see aeg, kui käidi söötamas huntisi kivide pääl metsas. Viidi sööki huntidele, et see on neie jumal, siis jumal käis seda söömas. Kui pime aeg hakkas, siis mehed, kis kroonud pole tahtnud teenida, need käisid söömas seda toitu, olid metsas peidus. Lyganuse

Hingepäev 02.11. Hingepäev on yks võimalikke hingede mälestamise ja vastuvõtmise päevi. Kindla kuupäevaga hingepäeval on hingedeaja ja päris hingedepäevadega vaid märgiline side. Põlisrahvaste pyhade ylevõtmise aegu määras katoliku kirik 02.11. oma hingedepäevaks. Kuid hinged ei liigu ei piiskopi ega euroseaduste käsul. Hingedepäev on just siis, kui on vaikne ilm ja pererahvas saab hingi puhtas ja vaikses kodus kohaselt vastu võtta.

Mardipäev 10.11. Päeva nimetus viitab surnutele, mardustele. Seljas pahupidi pööratud kasukad, näod määritud, kehastavad mardilaupäeva õhtul (09.11.) ringi liikuvad mardisandid karuseid ja mehelikke hingi. Nagu päris hingedelt, nii oodatakse ka santidelt õnnistust karjale ja põllule. Samuti pakutakse santidele syya. Arvatakse, et sandid mängivad hingi, kellel pole järeltulijaid või keda pole kombekohaselt kostitatud.

Muiste oli mardisanditamine ainuyksi meeste asi ja kampa tikkunud poisse naeruvääristati armuta. Tänapäeval on tõsisest meestetööst saanud laste mäng, millel on sygavad juured. Seepärast pidagem meeles, et ykski õige sanditaja ei tohiks jääda ukse taha, lahkuda tyhjade kätega ja ilma pererahvast õnnistamata.
Mardipäevast pikemalt

Haneõhtu ja lambapäev 24./25.11. (kristlikus rahvakalendris kadripäev). Lambapäeval ja selle laupäeval käivad haned ehk kadrisandid heledas naisteriides ringi ja mängivad naiste hingi. Sanditamist on nimetatud ka määgimas või määmas käimiseks. Mulgimaal on heledas naisteriides sanditajaid nimetatud hingesantideks. Lambapäeva eelõhtut on Muhus kutsutud haneõhtuks, kuna sanditajateks olid valgeis rõivis haned.

Lambapäevast algab tali ja karu läheb pessa. Vaadatakse taeva- ja ilmamärke. Linnutee ja taevasõel ennustavad talve ilmasid. Lambapäeva ymber olevad tormid aga lubavad jõuluajaks ilusaid ja vaikseid ilmasid.
Haneõhtust ja lambapäevast pikemalt

Kuu taevas

Haned kuukettal. Remo Savisaar
Haned kuukettal. Remo Savisaar
Kadukuu pehme aeg 1.11. (kuni kl 19.38).

Noore kuu kõva aeg 1.11. – 7.11. (esimene veerand)

Kasvava kuu pehme aeg 7.11. - 12.11. (teise veerandi algus 7.11. kl 21.51)

Täiskuu kõva aeg 12.11. - 16.11. (täiskuu hetk 14.11. kl 15.52)

Kahaneva kuu pehme aeg (kolmas veerand) 16.11. - 21.11.

Vana kuu kõva aeg 21.11. - 27.11. (neljanda veerandi algus 21.11. kl 10.33)

Kadukuu pehme aeg 27.11. - 1.12. (kuu loomine 29.11. kl 14.18).


Kaduneljapäeva (mis on kaduaja neljapäeval enne kuu loomist), kooljakuus pole.  Nõrgem kaduneljapäev on neljanda veerandi neljas, mis on seekord ühtlasi neljapäev (24.11.).
Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud tylikad ja yleliigsed nähtused, mõjud ning sidemed.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.


Rahvatarkust

Inne hyvvä sygyset ja pehmembat talve satase sygiskuul lehe puust. Om leht kooljakuuni puuh, sis tule kylm pikk talv.
Seto või Vastseliina


Kui sygisel koolja- ja jõulukuul ilmad sumbus ja härmased on, siis on head tõuviljasuve loota.
Tarvastu


Kui kooljakuu on soe ja vaikne, siis jätkub sooja veel mõneks ajaks jõulukuuski.
Vändra


Talvekuu lõppu ja jõulukuu alustest arvatas kylviaja näitäjäs; mel päeväl sellel ajal mõts ilusaste härmän om, sel päeväl kylvetäs kevädel lina, sis kasvab lina nii pikas kui härmän puu talvel oli.
Puhja


Soodsaim kuu kosjasõiduks on kooljakuu, ka urbekuus sõidetakse tihti kosja.
Vändra

Ehituspalgid raiuti koolja- ja jõulukuul põhjatuulega.
Kolga



Pyhadest Maavalla koja võrgulehel

 


Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Eisen M. J 1926. Eesti Mütoloogia IV. Eesti vana usk.
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Hiiemäe, Mall 1994, 1995. Eesti rahvakalender VI.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto 2010. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Mana 2014. Maavalla kalender 10229 (2016).
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

 

Kuvad
Nägemus kolmest puust, Remo Savisaar
Haned kuukettal, Remo Savisaar

 

Ahto Kaasik