[text]
Täna on

Sygis. Remo Savisaar
Sygis. Remo Savisaar
Aastaringi yheksandal kuul on maakeeli mitmeid nimi: sygiskuu (Maavallas yldiselt), sygisekuu, kanarbikukuu, jahikuu, pohlakuu ning leheminegikuu.

Nimed tähistavad loonas toimuvat: sygiskuul algab sygis, kanarbikukuul õitseb kanarbik, leheminegikuul algab leheminek, jahikuul on aeg jahile minna ning pohlakuul saavad pohlad kypseks.

Septembri kõrval käib laenatud nimedest sygiskuu kohta sent'äbri, mihklikuu ja miklikuu. Kirikukalendris nimetatakse kasupäeva (29.09.) mihklipäevaks, mis on pyhendatud juudi usundis peaingel Miikaelile.

Septembri nimi on laenatud vene, rootsi ja saksa keele vahendusel ladina keelest. September on vanarooma aasta 7. kuu ning tähendabki seitsmendat kuud (ld k. septem – seitse).


Sygiskuu nimetusi teistel rahvastel

Rootsi (rahvalik) höstmånad - sygiskuu, Poola wrzesieñ – kanarbik, Leedu rugsëjis – rukkikylvikuu, Horvaatia kolovoz – vankrisõit, lõikuskuu, Ukraina serpen – sirbikuu.

Hõimurahvastel: Komi kötð – jänes, Ersa tashtamkov – varumisekuu, Mari idõm – rehealune, Soome syyskuu – sygiskuu.

Ilmamärkide järgi pole enam mingit kahtlust - sygis on ulatanud suvele käe. Lyhemad ja jahedamad päevad, kollakaks kiskuvad metsad, kirgaste tähtedega kaetud öötaevas, kypsed viljad ja kõikjale ulatuv nukravõitu sygishõng kõnelevad enda eest.

Sygiskuu ilmade järgi on arvatud eelolevat talve. Äike lubab sooja sygist. Kui linnud pole kuu lõpuks ära lennanud, kestavad pehmed ilmad jõuludeni. Soe sygiskuu ennustab pikka talve, jahe kuu aga lyhikest talve. Sygiskuu paguvesi (mõõn) tõotab randlastele aga hästi kylma talve.


Sygiskuu pyhad

b_400_83_16777215_00_images_sygiskuu29.jpg


Ussi urguminemise päev, 08.09.
(kristlikus rahvakalendris ussimaarjapäev) tähistab aega, mil ussid kaotavad myrgi ja hakkavad uimaselt talvitumispaika otsima. Kartes roomajaid häirida, ei minda mõnel pool metsa. Kodustest töödest pole õmblemine ja kudumine soovitavad, kuna vastasel korral võib järgmisel aastal uss häda teha.

Ussipäevast pikemalt


Pekopäev, 20.09.
Sygiskylvi ja viljalõikuse lõppedes tähistatakse Setomaal peko pyha. Õigemini, tähistati varem ja võibolla kusagil tähistatakse praegugi. Peko on seto põllu-, karja- ja viljakusjumal, kelle puust või vahast kuju hoitakse salaja aidas. Vaid Peko pyhadel või kylvamise ajaks tuuakse kuju välja.

Pekopäevast pikemalt


Pööripäev, 22.09.
Siit peale jääb valget aega pimedast vähem. Pööripäeva tuul jääb pysima ja ennustab ette sygise ja talve ilmasid. Karulas on öeldud: Pööripäeva tuuled on haruldased asjad ja järelevaatamise väärt. Kust sygisel pööripäeva tuul on, säält on enamiste kõik talv.

Pööripäevast pikemalt


Kasupäev, 29.09.
(kristlikus rahvakalendris mihklipäev) on sygisene pööripyha. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse ette talveilmasid ja inimsaatust ning tehakse tuld. Pidulaud olgu sygisandidega rikkalikult kaetud ja seal peavad tingimata olema värskest lihast valmistatud road.

Kasupäevast pikemalt

 

Algab hingedeaeg. Esivanemate hinged on liikvel sygiskuu algusest peale.


Rahvatarkust

Sygisel peab loomad nooreskuus ja meretuulega lauta jätma. Iseäranis peab see sygiskuul syndima. Siis peavad loomad paremine põhku sööma. Hanila

Põimukuu lõpul ja sygiskuu algul on veikseid, aga õige rasvaseid räimi saada ja neid kutsutakse rukkikyli räimedeks. Häädemeeste

Sygiskuu sees antakse huntidele talvemoon kätte – ikka loomadest, inimestest ei ole antud. Ebavere

Kui tsirgu põimukuu viil olõ õi ar länny lämmäle maalõ, sis saava talsipyhini pehme ilma. Seto

Kui peale mihklepäeva myristes, tuleb lämmi porikuu. Karksi

Kui sygiskuus on pagud veed, siis tuleb hästi kylm talv. Kuusalu

Vanarahvas ytlevad: jyripäev esimene suvepäevakene, mihklipäev esimene talvepäevakene. Sellepärast pannakse mihklipäeva laubast tuult tähele – kust ta siis on, sealt saab ta enamiste kõik talv olema. Tartu


Kuu taevas

Täiskuu. Arne Ader
Täiskuu. Arne Ader
Kadukuu pehme aeg 1.09. - 3.09. (kuu loomine 1.09. kl 12.03).

Noore kuu kõva aeg 3.09. - 9.09.

Kasvava kuu pehme aeg 9.09 - 14.09. (teise veerandi algus 9.09. kl 14.49)

Täiskuu kõva aeg 14.09. - 18.09. (astronoomiline täiskuu 16.09. kl 22.05).

 

Kahaneva kuu pehme aeg 18.09. - 23.09. (kolmas veerand).

Vana kuu kõva aeg 23.09. -29.09. (neljanda veerandi algus 23.09. kl 12.56).

Kadukuu pehme aeg 29.09. - 3.10. (kuu loomine 1.10. kl 3.11).


Kaduneljapäev (kaduaja neljapäev enne kuu loomist) on sygiskuu 1. päeval kuni kl 12 (kuu loomiseni) ning 29. päeval.

Kaduneljapäev on hea aeg toimetusteks, mis peavad kaotama soovimatuid asju nagu haigused, kahjurid, ning kõikvõimalikud soovimatud nähtused, mõjud ning sidemed.

Et sygiksuu on aasta lõikes yks pehmemaid kuid ning jääb seekord kahe kaduneljapäeva vahele, tõotab tulla yle aegade yks kõige pehmemaid kuid.

Kõval ehk kalgil ajal, samuti kasvava või täiskuuga tehtud asjad on kõvad ning jäävad pysima. Lammaste niitmiseks sobib hästi täiskuu, sest siis kasvab tihe kasukas. Edendavateks ettevõtmisteks sobivad ka paaris nädalapäevad: teisipäev, neljapäev ja laupäev.

Pehmel ehk mädal ajal, samuti kahaneva kuuga on hea ette võtta asju, mille eesmärk on millegi hävitamine, vähendamine või kaotamine. Näiteks peaks hambatõmbamine olema sel ajal kerge. Samas võib haav jääda veritsema ja kergesti halvaks minna.


Kasutatud kirjandus

Ariste, Paul 1969. Vadja rahvakalender.
Hiiemäe, Mall 1991. Eesti rahvakalender V.
Hiiemäe, Mall 2006. Päiv ei ole päiväle veli. Lõuna-Eesti kalendripärimust.
Kaasik, Ahto. Kõneta kuud maakeeles. Loodusesõber nr 1, lk 24 - 26.
Kaasik, Ahto 2010. Seitsmel Euroopa riigil omakeelsed kuunimed. Loodusesõber nr 1 lk 28 - 29.
Kaasik, Mana 2015. Maavalla kalender 10229 (2016).
Saareste, Andrus 1959. Eesti keele mõisteline sõnaraamat II.
Vilkuna, Kustaa 2007. Vuotuinen ajantieto.

Pyhadest Maavalla koja võrgulehel

 

Esilehe kuva: Kavadi järv Haanis, Arne Ader


Ahto Kaasik