1994. aastal Eesti Põllumajandusülikooli korraldatud sotsioloogilise uuringu kohaselt usub 65% Põltsamaa ymbruskonna valdade inimestest, et puul on hing.
Allikas: Moor, A (1998) Hingepuu, vanade müütide jälgedes. Tartu: Elmatar, 104.
10213. a. (2000) rahvaloenduse kysitluskavas polnud märgitud ei taara- ega maausku. Vastava enesemääratluse sai kirja panna "muu usu" all. Teadaolevalt ei õnnestunud mitmetel taara- ja maausulist oma usulist kuuluvust kirja panna. Rahvaloendusel pandi kirja kokku 1058 taara- ja maausulist.
Allikas: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/REL2000/17Usk/17Usk.asp
10215. a. (2002) heinakuus Riigikogu tellimusel tehtud uuringus kysiti, milline usk on inimesele kõige sydamelähedasem. Valikuvõimaluste hulgas olid ka taarausk ja maausk. Uuringu kokkuvõtte põhjal pidas 11 % Eesti elanikest kõige sydamelähedasemaks taara- ja maausku (vastavalt 5% ja 6%).
Allikas: Lepane, L. (2002) Avaliku arvamuse uuringu tulemused. Tallinn: Riigikogu and Ariko Marketing, 18, 58, 59 (http://www.riigikogu.ee/doc.php?46237 lk 18, 58, 59).
2002. a Tallinna Pedagoogikaülikooli korraldatud yle-eestilise uuringu „Keskkond ja meie” kohaselt peab 82% Eesti elanikest loodust hingestatuks ja pyhaks.
Allikas: Raudsepp, M. (2005) Eestlaste loodusesuhe keskkonnapsühholoogia vaatenurgast. In Eesti Looduskultuur, ed. T. Maran and K. Tüür. Tartu: Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, Eesti Kirjandusmuuseum, 379 – 420
10218. a. (2005) alguses tehtud Eurobaromeetri uuringu „Social values, Science and Technology” põhjal usub 54 % eestimaalastest teatud vaimu või elujõu olemasolu. See on kõrgeim vastav näitaja Euroopas. Samal ajal usub vaid 16% eestimaalastest kristliku Jumala olemasolu.
Ylevaade: http://www.maavald.ee/uudised-10218-2005/779-211110218-2005
10218. a. (2005) 25. põimukuud Delfi päevakysitluses pidas enesele kõige meeldivamaks usuks maausku 18 % vastanuist.
Kokkuvõte: http://www.maavald.ee/uudised-10218-2005/674-260810218-2005
13.04.10222 (2009) Postimehe päevakysitlusest selgus, et 56,2 protsendile vastanutest seostub lihavõtete ehk munapyhaga munade värvimine ning viiendikule tähendasid pyhad Kristuse surma ja ylestõusmist.
Kokkuvõte: http://www.maavald.ee/uudised-10222-2009/3045-130410222-2009
10223. a (2010) suvel TÜ usuteaduskonna tellitud uuringust "Uus vaimsus" selgus, et 51% eestlastest järgib maausulist usutunnistust "pean pyhaks esivanemate põlist pärandit ja loodust ning järgin võimalusel vanu rahvausu kombeid." 20% eestlastest peab maausku Eesti oma usuks ning 65% usub, et taimedel on hing.
Kokkuvõte: http://www.maavald.ee/uudised-10224-2011/4162-032010224-2011
21.07.10224 (2011) päevakysitluses uuris Postimees.ee, milline usk on lugejatele kõige meelepärasem. Ligi pooltele vastanuist (45,4 protsenti) meeldis kõige enam maausk, 22,6 protsendile luterlus ja 13,4 protsendile budism. Järgnesid õigeusk (4,7 protsenti) katoliiklus (2,9 protsenti), islam (2,2 protsenti) ja hinduism (0,6 protsenti). 8,1 protsenti leidis, et neile meeldib enim mõni muu usk. Kysimusele vastas kokku 2936 lugejat.
Kokkuvõte: http://www.maavald.ee/uudised-10224-2011/4273-250710224-2011
2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel on 2000. aasta loendusega võrreldes taara- ja maausuliste arv pea kolmekordistunud. Samas on suure osa toetajaskonnast kaotanud luterlased, katoliiklased ja babtistid. Usklike eestlaste arv on aga selle ajaga kahanenud tervelt 35096 inimese võrra ehk 19,37%.
Kokkuvõte: http://www.maavald.ee/uudised-10226-2013/4615-290410226-2013
2014. a suvel korraldatud avaliku arvamuse uuringu kohaselt eelistab maausku ja taarausku 30% eestlastest. Uuringu "Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pyhapaikade suhtes" korraldas Faktum & Ariko. Eestlaste usulised eelistused: luterlus 37%, usuleigeid 30%, maausk ja taarausk 30%, katoliiklus 8 ja õigeusk 8%.
Kokkuvõte: www.maavald.ee/uudised-10225-2012/141-191110225-2012